Ehk on veel rohtu, mis avitaks (5)

Ehk on veel rohtu, mis avitaks

 

Eelmise aasta detsembris arutasid linnavolikogu linnakodaniku komisjon, noortekogu ning Kuressaare politseijaoskonna ja linnakodanike esindajad murettekitavat olukorda noorte alkoholist põhjustatud õigusrikkumiste alal.

Kõrvuti noorte vaba aja parema sisustamise ettepanekutega kiideti heaks politsei ettepanek lõpetada alkoholi müük linna lõbustusasutustes hiljemalt kell 2 öösel, mis saadeti seisukoha võtmiseks linnavalitsusele.

Loomulikult eeldab see joogikohtade sulgemist sel kellaajal ja koostööd teiste omavalitsustega, et öisel alkoholimüügil kehtiksid ühtsed reeglid. Nagu tänaseks on selgunud, ei poolda linnavalitsus öist alkoholimüügi keelamist, pidades otstarbekamaks alkoholivastase ennetustöö tõhustamist.

Komisjon jääb oma seisukoha juurde

Maikuu koosolekul jäi linnakodaniku komisjon oma seisukoha juurde. Miks me nii arvame? Uuringud näitavad alkohoolsete jookide tarbimise ea noorenemist ja kasvutendentsi nii tütarlaste kui poiste hulgas. Alkohol aitab kaasa enesetappudele, mis pole haruldased ka noorte seas. Purjuspäi põhjustatud liiklusõnnetuste tagajärjel hukkuvad ja sandistuvad parimas elueas inimesed. Samal ajal kurdame töökäte nappust. Miljonid kroonid kuluvad igal aastal alkoholist tingitud tervisekahjustuste raviks, kuigi raviraha napib. Ei ole ka meie maakonnas uudis, et valdav osa nädalavahetustel vältimatut arstiabi vajanutest on sellisesse seisundisse sattunud alkoholi liigtarvitamise tulemusel.

Meie maakonnas ja linnas näitas alkoholist põhjustatud alaealiste kuritegevus käesoleva aasta I kvartalis endiselt tõusutendentsi võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.

Ainult ennetustööst ei piisa

Noortele suunatud ennetustöö on üks, kuid mitte ainus osa nende meetmete ahelas, mida riik ja kohalik omavalitsus peaksid kindlasti vastavalt oma pädevusele rakendama. Haridusalased meetmed on küll olulised, kuid nad ei ole alternatiiviks alkoholiturgu reguleerivatele meetmetele.

„Ei lapsevanemad ega õpetajad, isegi kui nad on väga mures , teadlikud, hoolsad ja järjekindlad, ei suuda täita oma kohustust sellistes oludes, kus iga päev igal nurgal tulvab igast infokanalist ahvatlusi alkoholi tarbima… Efektiivseks saab osutuda vaid meetmete süsteem,“ rääkis emeriitprofessor Ülo Vooglaid mullu novembris Tallinnas korraldatud konverentsil „Laps ohutsoonis“.

Nagu näitavad Põhjamaade kogemused, toob edu karm, kõiki piiranguid rakendav alkoholipoliitika. Linnavalitsuse kartuste kohta aga, et baarides alkoholimüügi varasem lõpetamine ilmselt viiks mõned joomased mehed varasemal tunnil koju, teised aga otsiksid taksoviina ja punkreid, kus edasi juua, võib öelda järgmist. Hea ongi, et alkoholi tarvitanud inimene jõuab varem koju, hiljem ei pruugi ta sinna enam jõudagi.

Taksoviinaga salakaubitsemise eest võib taksojuht litsentsist ilma jääda. Punkrist aga ostab tavaliselt viina see, kes seda varemgi teinud on, noored ja nn normaalsed inimesed sinna ei lähe. Samuti on olemas naabrid ja politsei, kes nendel kohtadel silma peal hoiab. Ka eelistavad Eesti elanikud konjunktuuriinstituudi andmetel järjest enam osta legaalset alkoholi.

Maakonna maine ja arenguvisioonid

Hiljutisel maakonna arengustrateegia visioonikonverentsil esitletud visioonis unistatakse tuleviku Saaremaast kui külalislahkest, sõbralikust ja turvalisest reisisihist, mille loodus, unikaalne kultuuripärand, kvaliteetsed turismitooted ning head puhkamisvõimalused tekitavad soovi maakonda külastada, viibida siin kauem ja tagasi tulla. Kuid nende eesmärkideni jõudmist ähvardab nullida liigne orienteeritus alkoholile, mis turvalist elukeskkonda ei taga.

Meie spaades tekib järjest juurde uusi ja suuremaid alkoholikauplusi. Sellele, et järjest enam orienteerutakse alkoholilembesele turistile, viitavad ka külalisi tervitavad alkoholireklaamid meie maakonna väravates – Virtsu ja Kuivastu sadamas. Rääkimata Kuressaare linnast.

Kuhu alkoholi liigtarvitamine viib, saime hiljuti ETV-s näha filmist „Jonathan Austraaliast“. Selle Saaremaad (Mustjala valda) kajastava filmi kohta on avaldatud seisukohti ühest äärmusest teise. Isegi selleni välja, et filmi autor tuleks vangi panna. Kuid minu arvates on see väga õpetlik film. Ei aita ükski infrastruktuuri objekt, sh uue sadama ehitus, kui sellega ei käi kaasas aktiivne arendustegevus maakonnas.

Sadam annab arenguks suure võimaluse ja võimaldab paljudel turistidel Saaremaad külastada, kuid see võimalus tuleb osata ära kasutada, et järjest rohkem laevu tahaks Saaremaad külastada. Turistid tahavad siin näha Saaremaale ainuomast. Euroopa keskmine tase neid ei huvita, selleks pole vaja Saaremaale tulla.

Alkoholi kuritarvitamine aga hoiab nn kvaliteetturisti siit eemal. Eelnimetatud filmi peale pahandades väidetakse, et saar-lased ei ole ju sellised viinaninad, nagu filmis mitmeid Mustjala inimesi näidatakse. Loomulikult ei ole, kuid ka tilk tõrva rikub meepoti. Ja tegelikkus annab tunnistust, et „tõrvatilgad“ alkoholi näol lähevad järjest suuremaks.

Mida näitab Saaremaa viina reklaam?

Neid on olnud mitmeid. Viimases oli saarlast kujutatud alkoholilembese jobuna, kes laulu jörisedes sõidab paadiga mööda jääd ja neelatab viina järele.

Mina omal ajal protesteerisin Saaremaa viina reklaami („Püha öö“) kui saarlasi halvustava reklaami vastu ja saatsin vastavasisulise pöördumise tarbijakaitseametile, sest halvustav reklaam on alkoholiseaduse järgi keelatud. Tarbijakaitseamet vastas, et viina reklaamimine ei tähendavat joomarluse ja joodik-luse propageerimist, Saaremaa viina sõnum olevat soovitus elu mõnusalt võtta. Tarbijakaitseamet leidis, et selles reklaamis ei olevat tegemist Saaremaa elanikkonna otsese halvustamisega. Mis vahe on otsesel ja kaudsel halvustamisel – üks halvustamine kõik?

Pealegi ei ole sellel viinal Saaremaaga midagi pistmist. Saaremaa nime kasutades teenib kasumit võõramaisel kapitalil põhinev firma.

Oleks huvitav teada, kas Saaremaa nimi viinapudelil, selle viina reklaamid ja alkoholireklaam üldse meie sadamates on veel kedagi häirinud ja kas selle vastu on ka välja astutud. Ei ole kuulnud, et maavalitsus või omavalitsuste liit seda teinud oleks.

Lõppkokkuvõttes võib öelda, et tuleb teha nii ennetustööd kui ka rakendada piiranguid. Alkoholivastaseid meetmeid on vaja rakendada koostöös teiste omavalitsustega ja avaldada survet riigiorganitele, et ka nemad oma pädevuses olevaid meetmeid rakendaksid.
Kodanikuühendused annavad oma osa. Ainult kogu ühiskonna koostöös saab elu turvalisemaks muuta nii saare elaniku kui turisti jaoks.
Sotsiaalne ja inimareng peavad ükskord ka Eestis hakkama majandusarenguga sammu pidama. Praeguses Eestis on jumalaks majanduskasv. Kuid ka majanduse areng peab teenima inimest.

Laine Tarvis on Kuressaare linnavolikogu linnakodaniku komisjoni esimees

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 49 korda, sh täna 1)