Küüditajate kohtuprotsess mõjutas Vene propagandat

Kaitsepolitsei hinnangul on Venemaa võtnud pärast Saaremaa küüditajate protsessi propagandasõjas Eesti vastu õiguslike argumentide asemel kasutusele emotsionaalse õigustuse.

Kaitsepolitsei komissar Martin Arpo ütles Eesti Päevalehele, et Venemaa propaganda muutus pärast seda, kui Euroopa inimõiguste kohus ei võtnud 2006. aasta algul arutada Saaremaa küüditajate protsessil süüdi mõistetud August Kolgi ja Pjotr Kislõi kaebust. Sellega ütles rahvusvaheline kohus esimest korda, et Eesti oli aastatel 1940–1991 okupeeritud.

“Selle valguses ei ole Venemaal enam õiguslikke argumente, eitamaks okupatsiooni, ning nad on asunud seda ja ka inimsusvastaseid kuritegusid emotsionaalselt õigustama,” ütles Arpo.

Emotsionaalse propaganda kandjateks on esmajoones mitmed telesaated ja Eesti ning teiste Balti riikide vastu suunatud propagandafilmid nagu “Baltikum – õppimata õppetunnid”, “Nad vandusid truudust Hitlerile” ja “Eesti – ajaloo risttee”.

Kuni Euroopa inimõiguste kohtu otsuseni rõhutas Venemaa, et ükski rahvusvaheline kohus ei ole Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt tunnistanud ning Eesti jutt okupatsioonist on hinnanguline. „Pärast kohtuotsust on venelased oma retoorikat muutnud ega viita enam mingitele õiguslikele argumentidele, sest neid lihtsalt ei ole,“ ütles Martin Arpo.

Seda rohkem on Venemaa hakanud tootma filme, kus lähenetakse okupatsioonile ja inimsusevastastele kuritegudele emotsionaalsel tasandil.

Näiteks kasutati viimati valminud filmis “Baltikum – õppimata õppetunnid” nõukogudeaegseid propagandakaadreid, mis kujutasid eestlasi saabunud punaarmeed justkui lilledega tervitamas,“ rääkis Arpo. „Tegelikult on emotsionaalne tasand, erinevad audiovisuaalsed võtted lihtsa televaataja jaoks palju tõhusam vahend kui mistahes õiguslik teema,“ lisas ta.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 14 korda, sh täna 1)