Kaagid kipuvad kotte varastama (7)

Kaagid kipuvad kotte varastama

 

Kuressaare elanike kõrvu jõudnud jutud sagenenud tänavaröövidest on pannud paljusid muretsema nii oma tervise kui ka vara pärast. Kuressaare politseijaoskonnast kinnitati, et muretsemiseks pole põhjust – kevadeti suurenebki selliste kuritegude arv, kuid möödunud aastaga võrreldes drastilist kasvu siiski märgata ei ole.

Selle aasta aprillikuu lõpul langes Kuressaares tänavaröövi ohvriks ka tuntud endine õpetaja Ellen Õnnis. Pensionilisa teenimas käiv proua oli teel öisesse vahetusse, kui Juhan Smuuli tänaval jooksis tema juurde noormees, kes vigases ja venitatud eesti keeles teed küsis. Õnnise arvates oli tegemist 13–14-aastase lühemat kasvu noormehega.

Poisike väitnud veel, et on hiljuti Venemaalt Eestisse elama asunud ega tunne siinseid olusid. Kui aga pedagoogiproua asus küsitud suunda kätte näitama, kargas vennike naisele selja tagant kallale ning tõukas eaka daami autoteele külili.

Käekoti kättesaamiseks noorel kukel aga jõudu ei jätkunud ning ilmselt haleda vahelejäämise ja sügava häbi ajel kadus ta pimedasse öösse. Vahejuhtumist toibunud proua poleks ilmselt osanud seda arvatagi, kuid tegelikult jälgis kogu juhtunut veel kolm samas vanuses kraadet.

Nende jõust proua jaks enam üle ei käinud ning paarsada meetrit eemal ta uuesti pikali tõugatigi. Saagiks langes kott, millest agarad pätihakatised hiljem vaid vanemale daamile vajalikke esemeid leidsid – prillid, salvid ja muu sarnane. Ellen Õnnise arvates oli väärtuslikum vaid üks kirjatükk, mille kallal ta vaeva näinud oli.

Need noormehed on tänaseks päevaks politseionude jutul ära käinud ning tagasi on saadud osa varastatud kraamistki. Venemaalt sisserännanutega tegemist ei olnud. Väheusutav, et need tegelased oma lühikese elu jooksul üleüldse Venemaal käinud on. Pealegi olid nad eestlased. Näitlemisoskust neil jagus – kauaaegse pedagoogi suutsid igatahes ära petta.

Eelpool mainitule sarnaseid pätitegusid on linnas toime pandud teisigi, kuid ilmselt mitte nii palju, kui linnakodanikud omavahel heietavad.
Kuressaare politseist öeldi, et üleliigseks muretsemiseks põhjust ei ole. Kevadeti kasvabki selliste kuritegude hulk, kuid möödunud aastaga võrreldes drastilist kasvu siiski märgata ei ole.

Politsei ametlik statistika ütleb, et märtsikuus toimus Saare maakonnas avaliku korra raskeid rikkumisi kolmel korral, kehalisi väärkohtlemisi oli samuti kolm.

Aprillis oli avaliku korra raskeid rikkumisi kolm, kehalisi väärkohtlemisi aga neli. Suuremaks probleemiks peetakse hoopis linna peal sihitult jõlkuvaid alkoholijoobes noori, kes õnneks siiski röövima ei kipu.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 26 korda, sh täna 1)