Kolmandik Kuressaare lastest huvitegevuseta (2)

Kuressaare linnavolikogu kodanikukomisjon on oma südameasjaks võtnud noorte alkoholiprobleemid ning seoses sellega esitas komisjon linnavalitsusele talvel palve koostada linna huvihariduse analüüs. Sooviga ühines ka volikogu rahandus- ja majanduskomisjon.

Eelmisel nädalal ütles linnakodaniku komisjoni esimees Laine Tarvis volikogule esitatud analüüsi kommenteerides, et täit pilti esitatu siiski ei andnud ning nüüd oodatakse ka huvihariduse rahalist analüüsi. Linnavalitsuse koostatud analüüsist selgus, et kolmandik linna lapsi huvitegevuses ei osale.

Linnavalitsuse haridusnõunik Õilme Salumäe ütles Oma Saarele, et kuna aeg oli suhteliselt lühike, ei jõutud ammendavat ülevaadet koostada ning seetõttu valiti oma vaatenurk ja analüüsiti esialgu huvitegevuses osalemist – finantspool on kirjas ju ka linna eelarves ning selle seletuskirjas.

Munitsipaal- ja erahuvi-koolid, kooliringid ja spordiklubid

Kuressaare linnas on kolm munitsipaalhuvialakooli (muusikakool, kunstikool ja spordikool), lisaks toetab linn erahuvikoole ja spordiklubisid. Salumäe sõnul moodustab kolmanda grupi muude tegijate poolt pakutu (kaitseliit, kogudused jne), kuid sellest puudub linnal ülevaade, sest neil tegijail pole linnaga rahalist sidet. Lisaks pakutakse lastele klassivälist tegevust kooliringides.

Kuressaare kolmes munitsipaalkoolis on nimekirjas 547 õpilast. Linnal on üks noorsootööasutus, mille ringides käib 174 last, on 18 spordiklubi (378 last), viis erahuvikooli (263 õpilast) ning 122 üldhariduskooli huviringi 2228 õpilasega. Kui see kõik kokku liita, saab 3590 õppijakorda, mis tähendab seda, et laste arvu see ei kajasta, kuna üks laps võib osaleda ka mitme ringi töös (üldhariduskoolides on õpilasi 2729).

Protsentuaalselt õpib munitsipaalhuvikoolides 24 % linna lastest – poiste-tüdrukute osas siin vahet ei ole. Küll aga on kunstikoolis enam tüdrukuid, muusikakoolis kolmandik poisse, sporti teeb rohkem poisse ning poiste osa on suurem ka tehnikaringides ning muidugi poistekooris. Salumäe ütles, et analüüsis leidis kinnitust ka fakt, et gümnaasiumi osas on noorte osakaal huvitegevuses väiksem, kuid näiteks 11.–12. klassis on poisid huvitegevusega jälle rohkem hõivatud kui tüdrukud. Koolide huviringid on suunatud 1.–4. klassile ning neist ringidest võtab osa 85 protsenti õpilasi.

Salumäe sõnul ei osale linna koolides käivatest lastest huvitegevuses 900 poissi ja tüdrukut, Kuressaare lapsi on neist 600. Põhikooliealisi osalejaid on kõige vähem ning see on haridusnõuniku sõnul just see kontingent, kellega tuleks tegeleda.

Lapsed sõltuvad vanemate hoiakutest

Mis saab edasi? „Kindlasti oli, on ja jääb lapsi, kes ei soovi huvitegevuses osaleda,” märkis Salumäe, kelle arvates on siin probleem suuresti peredes, sest teatud vanuses on lapsed sõltuvad eestkätt oma vanemate hoiakutest ja pakutavatest võimalustest. „Alaealiste asjade komisjonis olen vahel küsinud mõnelt noorelt, et kas tal on mõni huviala. Siis on vastuseks, et selle peale pole mõeldudki,” möönis haridusnõunik.

Ühe võimalusena kaasamaks huvitegevusse rohkem poisslapsi käis Salumäe välja idee toetada 6.–9. klassi poiste huvitegevust mingi koefitsendiga. „See on üks lähenemisviise,” ütles ta, lisades, et 10 aasta jooksul, mil tema on linnavalitsuses töötanud, on tuldud vaid 1–2 korda küsima lapsele kohta huviringis, -koolis. Ja siis oli ka tegemist linnakolinutega, kel puudus siinsest noorte huvitegevusest ülevaade.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 34 korda, sh täna 1)