Maasikasaaga

Maasikasaaga

 

Ilmad on praegu sellised, et suisa sobib kõnelda maasikatest.
Kuigi teema on olmeline ja Hiiumaa-keskne, ehk tuleb kellelgi lugejatest siiski kasuks hakata mõtlema: aga tõepoolest? kuidas meil?

Algas see epopöa neljapäeval. Ostsin pool kilo maasikaid – sõbra lastele kinkimiseks. Otsisin Kärdla Konsumis hinnasilti – polnud. Arvasin, et ma ei leia või ei näe, otsisin silmadega saalitöötajat – polnud silmapiiril. Siis palusin kaasostjatelt abi ja kohe leidusidki üks 50 ringis meesterahvas ja üks neiu; mida me aga ei leidnud, oli hinnasilt; pakendil ka vaid vöötkood.
Et tegu kalli kingitusega, polnud see ka ülioluline: kassa juures mainisin vaid näitsikule, et hinnasilt puudub, maksin ja kõndisin minema.

Kodus hakkasin uurima ka pakendit, et teada saada nende Hollandi mammude säilmisaega. Mäletan, et kunagi talvel korra ostsin mingil pidulikul puhul pool kilo – siis oli säilimisajaks… september. Keemia küll, aga maitsev, mõtlesin siis. Ja mõtlesin ka neljapäeval. Selle vahega vaid, et talvel maksin 39.90! Nüüd siis mai lõpp ja 52.50. Mind hakkas huvitama, kui kaua me neid seekord süüa tohime, kas ikka veel seni, kui omad maasikad juba söödud? Keerutasin seda 52.50 maksnud karbikest käes – mida pole, seda pole.

Nüüd läks asi päris põnevaks ja ma ei põlanud vaeva ning helistasin Konsumisse. Juhataja pahandas minuga kõigepealt, et olin teinud kassa juurest lahkumata valemärkuse: hinnasilt maasikate juures olnud täitsa olemas. Vastasin selle peale, et kui üks inimene (mina) on poolpime, vana ja rumal, siis kes need ülejäänud kaks (vanem mees ja noor inimene) olid?
Nüüd pahandas poejuhataja, miks ma saalitöötaja poole ei pöördunud. „Kas ma oleksin pidanud keset poodi seisma ja auuu! karjuma?” küsisin vastu ja lisasin, et nagu ma aru saan, on poel ikka õigus ja klient on ikka rumal küll.

Ning tegin teist juttu. Maasikate säilimisajast. Et pakendil pole, et ehk on partiiga (maaletooja Maailma Viljad) kaasas. Et lihtsalt huvitab.
Nüüd oli poejuhataja juba päris vihane ja ütles telefonitorusse kõige vihasema ja vaimukama põhjenduse, mida ma elus kuulnud olen, nii et ma selle otsekohe sõna-sõnalt üles kirjutasin ja seetõttu ka teiega jagada saan:
„MAASIKATEL, NAGU KA KARTULITEL JA PORGANDITEL, POLE SÄILIMISAEGA!”

Vabandasin, et olen klient, kes pidas end kuningaks ja panin toru ära. Siis lugesin kirjutatut ja hakkasin kõvasti naerma – ah, ühed JUURVILJAD kõik!

– – – – – –

Sellega aga maasikasaaga ei lõppenud. Kolm päeva hiljem käisin taas poes. Vaatasin nende kõigi maailma viljade letis hinnasilte, et äkki on teistel eksootikumidel säilimisajad.

Polnd mitte. AGA silm jäi peatuma… maasikatel. Lihtsalt JÄI peatuma, sest kolme päevaga oli hind tõusnud pea 21 kr kilo kohta! Seesama karp, seesama kvaliteet, seesama pool kilo maksis 62.80!!! Vastu suve!
Juhatajat hetkel kohal ei olnud ja koju jõudnuna otsustasin taas helistada.
„Meie siin hindu ei tee, HINNAD TEHAKSE ÜLEVAL!” Ma saan aru, et juhataja läheb juba ainuüksi mu hääle peale närvi, aga küsisin siiski, et KUS see üleval on. „Raamatupidamises, helistage sinna!”

Ma ei viitsinud enam kohapeal jamada ja helistasin hoopis Maailma Viljadele. Sümpaatne meeshääl ütles, et nemad saadavad oma maasikad välja kogu aeg ühe hinnaga, müügihinna teeb, määrab ja ka muudab, kui tahab Eesti Tarbijate Ühistu… Säilimisaja puudumises tunnistas ta oma firma süüd.

Et mul tekkis küsimus ka redistega: miks on ühel pakendil kaks pakendajat – Maailma Viljad ja Kärdla Konsum –, lubas sümpaatne meeshääl asja ise uurida.

Tänasin teda, sest mina enam tõesti õiendada ei viitsi…
Üldiselt on mul meie n-ö suurkaubanduse pärast vastu veel suuremat suve, kui meil praegu on, päris hirm. Hirm võõraste inimeste ees häbisse jääda.
Ja tarbijakaitse meil nagunii ei funktsi, nii et – kaitskem ennast ise!

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 30 korda, sh täna 1)