Riik asub huviharidust toetama

Riik asub huviharidust toetama

 

Mõni aeg tagasi nautisin oma endise kooli kevadkontserti. Laval jagus ruumi nii huvikoolis õppijatele kui ka kooli huviringides osalejatele. Tartu näitel võin küll öelda, et koolide kevadkontserdid, kus õpilased näitavad, mida nad on huviringides õppinud, on lastevanemate hulgas populaarsed.

Oma mainest huvitatud koolis on ka huvitegevus väärtustatud. Oleks kitsarinnaline arvata, et huvitegevus on pelgalt noorte vaba aja sisustamiseks. Koolitöö kogemustest tean, et noorte tunnustusvajadus on väga suur. Akadeemiline suutlikkus ei ole kõigil selline, et õppetundides tunnustust leida. Seega peab võimalus huviharidust saada ja endale meelepärast tegevust leida olema kõikidel lastel, hoolimata nende elukohast ja vanemate rahakotist.

Eelmisel aastal uuringuagentuuri Faktum läbi viidud küsitlusele vastanud nimetasid kolme põhilise takistusena huviharidusega tegelemiseks rahalisi võimalusi, ajapuudust ja kaugust elukohast.

Aprillis tööd alustanud valitsuse programmis on fikseeritud riiklik ringiraha 2000 krooni aastas igale 6–19-aastasele lapsele ja noorele. Selle raha administreerimine hakkab toimuma omavalitsuste kaudu. On lootust, et „ringiraha” eelnõu jõuab riigikogu kultuurikomisjoni menetlusse veel enne suurt suve. Olemasoleva koolitusloaga huvikoolidel ei tohiks tekkida olulisi probleeme. Küsimused tekivad eelkõige muude huvitegevuse vormide korral ja omavalitsuste nõrga koostöövalmiduse puhul.

Riikliku ringiraha kehtestamise järel muutub eriti oluliseks huvihariduse kättesaadavuse nõue. Kõigil on õiguspärane ootus saada võrdselt koheldud. Vaatasin korraks registrisse ja leidsin sealt vaid 15–20 vallavalitsust, kes on kirjas huvikoolipidajana. Huvikoole on Eestis aga 300 ringis. Seega võib järeldada, et maapiirkondade noortele jääb huviharidus mõnevõrra vähem kättesaadavaks.

Pean eelkõige silmas valikuvõimalusi ja huvikoolide võrgustikku. Maal on huviharidus infrastruktuuri tõttu paratamatult mõnevõrra kallim kui linnades. Kooliringid, mis on reeglina õpilastele tasuta, peaksid maal muutuma veelgi olulisemaks ja transpordiküsimused on lihtsamalt ületatavad kui huvikoolide loomine maale.

2000-kroonine riiklik ringiraha on oluliseks abiks omavalitsustele, kellel on kohustus tegeleda huvitegevuse korraldamisega. Kui osa omavalitsustest rahapuuduse põhjendusel huvitegevust seni ei toetanud, siis varsti ei saa seda enam ettekäändeks tuua.

Lõpetuseks tahaksin puudutada veel ühte teemat. Huviharidusest rääkides ei arvestata meil sooga. Poistele on tehnikaalad praktiliselt kättesaamatud. Loomulikult on tehnikaga seotud huviharidus kallis, aga ega muusika ja kunst odavamad ole. Reaal- ja loodusainete osakaalu tõstmisel õppekavas on selgelt seotus sooviga suunata majandust teadusmahuka tootmise suunas. Nii on ka tehnikavaldkonna huviharidus kaugemale ulatuvate mõjudega kui vaid elavaloomulistele poistele meelepärase tegevuse pakkumine.

Helmer Jõgi on riigikogu kultuurikomisjoni liige.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 19 korda, sh täna 1)