Muhus hävitas pikselöök talu kõrvalhoone

Muhus hävitas pikselöök talu kõrvalhoone

 

Eile hommikul sai häirekeskus teate, et Muhu vallas Pädaste külas on pikselöögi tagajärjel süttinud hoone.

Saaremaa päästeosakonna juhataja Margus Lindmäe ütles, et häirekeskusesse saabus tulekahju kohta teade kell 9.11. „Kuigi teates oli öeldud, et Pädaste külas on pikselöögi tagajärjel süttinud elumaja, selgus kohapeal siiski, et tules oli suvilana kasutatava talumaja kõrvalhoone, ait,“ rääkis ta.

Lindmäe sõnul oli hoone tuletõrjujate saabumise hetkel lausleekides. „Pärast kustutamist jäid hoonest järele vaid söestunud seinad,“ märkis ta. Kustutamine kestis umbes viis tundi ja viimane masin lahkus sündmuskohalt umbes kell 14.30.

Päästetöödel osales kuus tuletõrjeautot, neist üks jäi õnnetuspaika sõites pehme pinnase tõttu kinni. Margus Lindmäe sõnul päästetööde käiku see asjaolu ei muutnud. „Sündmuspaigale jõudis ikkagi viis masinat ja ega see kuues auto poleks lausleekides põlevat hoonet enam päästnud,“ kirjeldas toimunut Saaremaa päästeosakonna juht.

Lindmäe ütles veel, et mingeid etteheiteid ta kinnistu omanikule teha ei sooviks. Tema sõnul on Eestis küll seadus, mis kohustab omanikku tagama operatiivautode juurdepääsu oma kinnistule. „Kuid tasub meeles pidada, et kõik majaomanikud pole samas kruusakarjääride valdajad,“ jätkas Lindmäe.

Ta märkis, et probleem on ka selles, et meie päästjate käsutuses olev tehnika on küll väga moodne, kuid üsna sageli esineb juhtumeid, kus ilmneb, et maaolude jaoks pole see kõlbulik. „Pealinnas otsustajad, kellest sõltub see, millist päästetehnikat on vaja soetada, ei mõista sageli, et kõikjal Eestis pole selliseid asfaltteid nagu Tallinnas,“ lausus Lindmäe, nentides, et praegu nende käsutuses olevad päästemasinad pole tankid ja Saare maakonna oludes nendega kõikjale ei pääse.

Rääkides võimalikest ettevaatusabinõudest, ütles Lindmäe, et sajaprotsendilist kaitset äikese vastu pole olemas. „Kõige tõhusamaks kaitseks oleks ehk piksevarras või mingi muu piksekaitsesüsteem, kuid siinjuures tasuks meeles pidada, et sellise süsteemi paigaldamine on küllaltki kulukas ettevõtmine,“ rääkis ta. „Igal juhul tuleks aga enne äikest majas elekter välja lülitada ja kõik n-ö kaabeldused lahti ühendada.“

„Väga oluline oleks veel ka teavitada inimesi elementaar-sest tõest, et kui äike majja sisse lööb, et nad siis ikka õigesse kohta helistaksid,“ jätkas Margus Lindmäe. Ta kirjeldas ühte hiljuti mandril aset leidnud juhtumit, kus naine teatas õnnetusest mitte häirekeskusele, vaid hoopiski teises maakonnas viibivale abikaasale. Kõige selle tagajärjel viibis aga kõne õigesse kohta jõudmine, sest igal maakonnal on oma häirekeskus.

Käesoleva aasta kevadel on üle Eesti toimunud juba 15 tuleõnnetust, kus põhjuseks on äike. Päästeameti teatel on eelnevatel aastatel selliste õnnetuste arv olnud neli korda väiksem.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 23 korda, sh täna 1)