Saaremaa – õnnelike ja rõõmsate inimeste maakond

Saare maakonna arengustrateegia kuni aastani 2020 paneb paika suunad, kuhu me võiksime liikuda ja peaksime liikuma. Tuleval sügisel kinnitatav strateegia visualiseerib saarlasi kui uuendusmeelseid inimesi, kes eelistavad elada Saaremaal, kuna siin on olemas kõik tingimused isiklikuks arenguks ja heaoluks. Sellise järelduseni on jõudnud maakonna arengustrateegiat koostavad visionäärid.

Maakonna arengut määravad tegurid võib jaotada kahte rühma: maakonnast enesest tulenevad ja välised tegurid, mis meie arengut mõjutavad.

Esimesest rühmast on olulisematena välja toodud meie saareline asend, pidev rahvastiku vähenemine, looduslikud tingimused, s.h Natura alade küsimused, ning vaimne potentsiaal. Väliste teguritena nähakse eelkõige riiklikku regionaalpoliitikat, samuti kuulumist Euroopa Liitu ja globaliseerumist kui nähtust. Suurt rolli mängib ka pidev hariduse väärtustamise suurenemine ja keskkonnamõjude muutumine.

Kuhu me läheme?

Strateegia koostajad on kirja pannud eesmärgid, mis ütlevad, et saarlased on tuntud kui väärikas, lahke, haritud, kultuurne ja ettevõtlik rahvas. Nende elukvaliteeti kindlustab teenuste hea kättesaadavus ning maakonna majandus on jätkusuutlik. Suund on võetud teadmistepõhisele ettevõtlusele, millele sekundeerivad kohaliku eripäraga tooted. Kõige selle aluseks on jätkuvalt meie looduslik ja kultuuriline omapära, mis on säilinud ka aastaks 2020.

Hea elukvaliteedi tagab teenuste kättesaadavus

Sotsiaalküsimuste töögrupp näeb põhiprobleemina saarelisust ning üldist alarahastatust, mis seab piiranguid teenuste kättesaadavusele ja kvaliteedile. Eesmärgiks on püstitatud tagada vaatamata probleemidele kõigi vajalike teenuste kättesaadavus, mis omakorda tagab hea elukvaliteedi. Maakonnas pakutavad tervishoiuteenused peaksid tulevikus rahuldama eri siht-rühmade, nii kohalike kui ka külastajate vajadusi.

Tagatud peab olema seadusandlusele tuginev sotsiaalhoolekande teenuste kättesaadavus ja kvaliteet, teenuste valik on tulevikus kindlasti mitmekesisem. Samuti rekonstrueeritakse maakonna hoolekandeasutused.

Rõhutades regionaalpoliitika tähtsust maakonna arengus leitakse, et vaatamata regionaal-se kontsentreerituse suurendamisele tuleb vältida maakonna kui terviku ja selle üksikute osade ääremaastumist. Selleks tuleb üleriiklike eesmärkide kõrval esile tõsta ja väärtustada just maakonna lokaalseid eripärasusi. Kõige selle tulemusena peaks Saare maakonnas elamine muutuma prestiižseks, maakonda oluliselt lisanduma jõukust ning teenuste kättesaadavus ja areng suurendama inimeste reaalset turvalisust.

Saarelise asendi tõttu omandavad senisest suurema tähtsuse oskus ja võimalused kasutada moodsaid vahendeid, et ületada piire inimeste ja kauguste vahel, samas ei tohi ära unustada meie igiomaseid väärtusi.

Haridus tagab arengu

Regionaalsus ja selle tähtsus mängivad olulist rolli ka hariduses, spordis ja kultuuris. Vaatamata inimese asukohale ja materiaalsele seisule tuleb kõigile tagada hariduse kättesaadavus. Selleks rakendatakse juba loodud maakonna koolivõrgu arengukava. Samuti peab vältima väikekoolide sulgemist. Ka ei tohi lasta langeda hariduse kvaliteedil.

Mis puutub kutse- ja kõrgharidusse, on oluline rakenduskõrghariduse omandamise võimalus ja akadeemilise kõrghariduse kättesaadavus. Kahes viimases ja täiskasvanute koolituses nähakse ka võtit maakonna majanduselu arenguks ning üleüldse kogu saarteregiooni üht arengueeldust.

Kindlustamaks kutse- ja kõrghariduse kvaliteeti ning kättesaadavust tuleb tagada maakonna vajadusi rahuldavate riigitellimuslike kohtade olemasolu Kuressaare ametikoolis ja TTÜ Kuressaare kolledžis.

Saare maakonnast kui kultuuriloomeks inspireerivast kohast peaks kujunema rahvusvaheline kultuurikeskus ning üks omanäolisema ja rikkama kultuuripildiga piirkondi Eestis. Omanäolisuse tagamiseks peab maakonna elanik teadma oma juuri ja väärtustama kultuuritraditsioone ning neid edasi kandma. Kultuurielu eestvedajaks saavad olla vaid entusiastlikud ja motiveeritud kultuuritöötajad, kes töötavad tänapäevastele tehnilistele tingimustele vastavates kultuurikeskustes, mille võrguga on kaetud kogu maakond. Jätkata tuleb kultuurifestivalide traditsioone ning algatada ka uusi.
Läänemere piirkonnas peaks meie maakonnast kujunema tunnustatud koht, kuhu tahetakse tulla kultuuri tegema ja vaatama.

Spordielus tegutseb aktiivne ja terve rahvas, kelle spordilembuse rahuldamiseks on rajatud kaasaegsed spordiehitised ning kes saavad nõu küsida pädevatelt treeneritelt. Spordielu juhtimine peab muutuma ühtseks. Tegutsevad tugevad klubid, keda toetavad liikmeskond, sponsorid, riik ja omavalitsused. Spordielu ühe eesmärgina nähakse koostöös riigiga eelduste loomist Saarte mängude korraldamiseks meie maakonnas.

Energiatootmine kohapeale

Majanduskeskkonna visioonides märgitakse ära energiatootmise tähtsus kohapeal, vajadusel peab maakond olema valmis rakendama autonoomset elektrivarustust. Samuti peab vähenema sõltuvus sisseveetavatest kütustest, suurenema energiasäästmine.

Oluline on ka erinevate ühenduste loomine ja kaasajastamine nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Kõrvaldatud on transpordi- ja sideühenduste kitsaskohad. Elanikkonna vajadused transporditeenuste osas on rahuldatud ja teenused kvaliteetsed ning vastuvõetava hinnaga kõigile.

Saarlaste uuendusmeelsus ja õppimissoov on maakonnas esikohale nihutanud teadmistepõhise ja loodusressursse säästva majanduse. Saaremaa kaubad ja teenused on leidnud kindla rahvusvahelise turu ja saarlastel on olemas tasuvad töökohad oma saarel. Maapiirkondades on kasvanud väikeettevõtjate arv ja säilinud ka tööhõive. Saaremaal tegutsevad ettevõtted on kindlustatud tugimeetmetega äri alustamiseks ning saarelisusest tulenevate probleemide ületamiseks.

Aastaks 2020 on Saaremaa saanud Euroopas, Läänemere regioonis ja Eestis tuntuks kui külalislahke, sõbralik ja tunnustatud reisisiht. Meie loodus, kultuur, head turismitooted ja puhkamisvõimalused tekitavad soovi maakonda külastada ning siia tagasi tulla. Sellele aitab kaasa Saaremaa eripärale ja omanäolistele tingimustele tuginev temaatiline turism, kust igaüks leiab endale midagi meelepärast.

Saarlane eelistab looduslähedust

Peab säilima Saaremaa looduslik ja pärandkultuuriline eripära, seda toetab kohaliku elaniku looduslähedus ja -teadlikkus. Süvendatud loodusharidus ja üldharidus on mitmekülgselt integreeritud, toimib loodushariduse võrgustik. Looduslike ressursside kasutamine on tasakaalustatud ning jäätmehooldus on korrastatud vastavalt nõuetele. Samuti tuleb inventeerida kõik maakonna loodusväärtused ja tagada nende soodne seisund.

Saaremaa väljakutsed ja võimalik tulevik

Saaremaa võiks olla tugeva kohaliku orientatsiooniga hariduskeskus, kus annab tooni spetsialiseerumine. Väärtustatud on looduse ja asustuse miljööväärtus, järgitakse loodushoiu ja säästliku arengu põhimõtteid. Hoitakse rahvakultuuri, omatakse kindlat identiteeti. Peetakse lugu oma päritolust.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 27 korda, sh täna 1)