Hiina on kasvatanud sõjalist võimsust (1)

Hiina on kasvatanud sõjalist võimsust

 

Sel nädalal avalikustati USA kaitseministeeriumi (Pentagon) aruanne, mis käsitleb Hiina sõjalise võimsuse kasvu. Hiina kaitseministeeriumi reageering oli küllaltki järsk.

Pekingi räigetes toonides tehtud avaldus on seletatav sellega, et Pentagoni ettekanne takistab Hiinal suhete taastamist NATO-ga, mis katkesid 1999. aastal. Head suhted NATO-ga võimaldaksid aga ületada relvaembargot, mille euroliit 18 aastat tagasi Hiina suhtes kehtestas. Kõigele lisaks kahtlustab Peking, et oma ettekandega püüab Pentagon õigustada raketitõrjesüsteemide rajamist Hiina idaranniku piirkonda. Ameeriklaste vastu võitlemisel näeb Peking oma peamise liitlasena Moskvat.

“Me oleme Pentagoni ettekande avalikustamise pärast nördinud. Selles ettekandes on fakte tahtlikult moonutatud ning see dokument ise on “Hiina sõjalise ohu teooria” järjekordne üllitis,” ütles Pekingis antud pressikonverentsil Hiina välisministeeriumi esindaja. “Kui Pentagon nii väga soovib, siis palun võrrelgu Hiina sõjalist eelarvet USA enda sõjalise eelarvega. Pärast seda selgub, kes tegelikult ohustab rahu maailmas.”

Rõhuasetus kvaliteedi tõusule

Pekingi sellise keevalise reaktsiooni esile kutsunud 50-leheküljelist dokumenti esitles nädal tagasi avalikkusele Pentagoni šeff Robert Gates isiklikult. Hiina sõjalist potentsiaali puudutavaid ettekandeid avaldab USA kaitseministeerium juba viimased seitse aastat, kuid seekordne ettekanne ületas kõik eelnevad.

Eelkõige kritiseerivad Ameerika sõjaväelased Hiina rahvavabariigi sõjalise eelarve väga suurt kasvu: märtsikuus kinnitas ülehiinaline rahvaesindajate kongress 2007. aastaks sõjalise eelarve 17,8% kasvu. Hiina riigieelarves on sõjaväele käesoleval aastal eraldatud – see on ametlikel andmetel – 46 miljardit dollarit. USA sõjaväelased hoiatavad aga, et see number võib tegelikult olla kaks kuni kolm korda suurem. Aruande esitlusel märkis kaitseminister Gates, et “murelikuks teeb just Hiina kaitse-eelarve läbipaistmatus“.

Siiski tundub, et nende sõnadega püüdis Gates varjata oma mure peamist põhjust. Nimelt teeb USA sõjarditele muret eelkõige Hiina sõjalise võimsuse väga kiire kasv. Kui Pentagoni eelmise aasta ettekandes tehti rõhuasetus sellele, et Hiina impordib Venemaalt väga palju relvi, siis sel aastal pööratakse tähelepanu Hiina armee käsutuses oleva relvastuse kvaliteedi tõusule.

Eriti murelikuks teeb Washingtoni Hiina raketijõudude kvaliteedi märkimisväärne kasv. Nimelt katsetas Peking selle aasta jaanuaris satelliitide vastu suunatud raketti ja seda iseloomustas Pentagon kui “reaalset ohtu kõigi riikide jaoks, kes kasutavad maailmaruumi”. Samas teeb Ameerika sõjaväelasi ettevaatlikuks veel seegi, et Hiina tegeleb aktiivselt strateegiliste relvade täiustamisega: varsti peaks Hiina armee oma käsutusse saama maapealse baseerumisega mobiilse raketi ning uut tüüpi allveelaeva Jin, mille pardal on 12 raketti, mis on suutelised tabama USA territooriumi.

Ajaline häälestatus

Pentagoni ettekanne ilmus Pekingile väga ebasoodsal ajal. Seletatav on see ühe põhjusega – umbes kaks nädalat tagasi taastus Hiina RV dialoog NATO-ga. Pekingi suhted Põhja-Atlandi organisatsiooniga katkesid 1999. aastal, kui NATO üksused eksikombel tulistasid Belgradis asuvat
Hiina saatkonnahoonet.

Alles käesoleval aastal algasid NATO ja Hiina RV mitteametlikud kõnelused suhete taastamiseks ning 24. mail tegi NATO sõjalise komitee esimees kindral Ray Henault Pekingile ametliku ettepaneku leppimiseks. Kindral ütles: “Meie (st NATO – toim.) sooviks on unustada tumedad mälestused, mis on seotud Hiina saatkonnahoone pommitamisega ja me oleme avatud dialoogiks Pekingiga.” Seda NATO-poolset initsiatiivi toetas kohe Hiina välisministeerium, teatades, et “Hiina on valmis arendama NATO-ga koostööd vastastikuse usalduse ja võrdväärsuse põhimõttel”.

Pekingi salasoovid

Pekingis ei varjata seda, et suhete normaliseerumine NATO-ga aitaks lahendada ühte põhimõttelist küsimust – relvamüügiembargo tühistamist, mille euroliidu riigid kehtestasid Hiina suhtes juba 1989. aasta juunis, pärast Tiananmeni (Taevase rahu) väljakul toimunud rahumeelse rahvamiitingu verist mahasurumist.

Sellest ajast alates oli Peking sunnitud arendama sõjalist koostööd vaid Venemaaga. Kuid viimasel ajal on sõjaline koostöö Moskvaga hakanud end ammendama. Nimelt müüs Venemaa Pekingile peamiselt neid relvi, mis olid välja töötatud juba Nõukogude Liidu perioodil. Uut ja modernset relvastust Moskva Hiinale julgeoleku kaalutlustel ei müünud. See aga Pekingit loomulikult ei rahulda. Seepärast on juurdepääsu saavutamine Euroopa relvastusele juba aastaid olnud Hiina diplomaatia üks prioriteete.

Enamik Euroopa Liidu liidreid, kes on Hiinat viimastel aastatel külastanud, on välja öelnud mõtte, et nemad pooldavad relvamüügiembargo lõpetamist. Peamise takistusena on nad aga sealjuures ära toonud asjaolu, et Hiina ja NATO vahel puuduvad ametlikud sidemed. Nüüd aga ilmus ootamatult Pentagoni hoiatav aruanne Hiina relvajõudude kohta ning see aruanne avalikustati täpselt ajal, mil Pekingi suhted NATO-ga hakkasid soojenema.

Loodab Venemaa toetusele

Kuid Pentagoni ettekanne annab Pekingile veel ühe põhjuse rahulolematuseks. Nimelt tõlgendas Hiina kaitseministeerium seda kui katset õigustada USA kavatsust ehitada Hiina RV idarannikule raketitõrjesüsteem. Käesoleva aasta märtsis allkirjastasid USA, Austraalia ja Jaapan kaitsealase ühisdeklaratsiooni, mis pani aluse sõjalise kolmikliidu loomisele Kaug-Idas.

Läinud nädala kolmapäeval teatas Jaapani kaitseministeerium, et kaalub koos liitlastega raketitõrjesüsteemi väljaehitamist Vaikse ookeani basseinis. Kuigi nii Washingtoni kui Tokio ametiisikud korrutavad, et see kavandatav süsteem on eelkõige mõeldud Põhja-Koreast lähtuva ohu vastu, võib siiski kindel olla, et tegelikult on selle sihtmärgiks just Hiina rahvavabariik. Seda enam, et raketitõrjesüsteemi mõned elemendid paigaldatakse ka Taivani saarele, mida Peking peab de jure oma territooriumiks.

Ja veel üks nüanss – Vaikse ookeani piirkonda rajatav raketitõrjesüsteem blokeeriks mitte ainult Hiina rakette, see häiriks oluliselt ka Venemaa strateegiliste allveelaevade tegevust Kaug-Idas. Seepärast loodabki Peking praegu Moskva toetusele, et üheskoos tegutseda Pentagoni kavatsuste vastu.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 37 korda, sh täna 1)