Kuluhüvitis või hoopis ümbrikupalk?

Kui töötaja saab tööandjalt ilma kuludokumentideta ja riigile makse maksmata tasu, nimetatakse seda meie ühiskonnas tavaliselt ümbrikupalgaks.

Kuigi riigikogu menetluses olevas eelnõus seda mõistet ei kasutata, on lihtsal inimesel väga raske mõista, mille poolest erineb kavandatav kuluhüvitis seadustatud ümbrikupalgast.

Võrdse kohtlemise põhimõte nõuab, et riik suhtuks ühtemoodi kõigisse oma kodanikesse, samuti füüsilistesse ja juriidilistesse isikutesse. Sellest tulenevalt peaksid ühesugused kulude hüvitamise põhimõtted kehtima nii eraisikutele, ettevõtetele kui ka riigikogu saadikutele.

On häbi, kui riigikogu liikmed – rahva esindajad – ennast sellestsamast rahvast kõrgemale tahavad seada. Kõik maksumaksjad võivad ju tahta õigust arvata oma maksustatavast tulust veerandi maha, esitamata selle kohta riigile mingeid tõestavaid dokumente.

Uue korra järgi hakkaksid kõik riigikogu liikmed lisaks põhipalgale saama iga kuu veel 30 protsenti kuupalgast, millelt ei tule tasuda ei tulu- ega sotsiaalmaksu. Praeguse seisuga tähendaks see vähemalt 12 000 lisakrooni igas kuus.

Harri Taliga,
EAKL juhatuse esimees

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 39 korda, sh täna 1)