Ühistöös peitub jõud, siiski

Ühistöös peitub jõud, siiski

 

Saare maakonnas on korteriühistuid 130. Neist suurem osa tegutseb Kuressaares ning maakorteriühistuist jääb enamik Kaarma valda, veel on neid Pärsamal ja Laimjalas.

Eesti korteriühistute liidu Kuressaare büroo juhataja Valdek Kraus nendib, et üle-eestilise organisatsiooniga on ühinenud neist 38. See arv võiks olla suurem, sest kas või ehitusfirmade kohta infot saada on koos lihtsam. Samuti tellida töid, mis ühele majale üle jõu käivad – olgu või soojusenergia audit.

Kuressaares käib korteriühistute liitu kuuluvates ühistutes vilgas töö. Ühistuid liitev organisatsioon korraldab regulaarselt teabepäevi, mis kasulikud kõigile. Aastas saadakse kokku 8–9 korda ning 2007. aastal on kokkusaamisi olnud juba viis. Viimati võtsid ühistute asjapulgad kätte ning korraldasid Kuressaare korteriühistutes ringkäigu. Oli põnev ja õpetlik käik, mille tegi kaasa ka Oma Saare ajakirjanik.

Laenu asemel pööning müüki

Alustati Turu tn 4 majast, mis on heaks näiteks sellest, kuidas Kuressaare vanalinnas on võimalik ajaloohõnguline, 18. sajandist pärit hoone muuta tänapäevaseks ning laiendada seda kõrgustesse. Varem kahekorruseline maja on saanud juurde kolmanda korruse ning seda tänu arendajast ühistu esimehele Aare Nõmmele. Hoonele lubati kolmas korrus peale ehitada, kui arendaja teeb korda maja välisilme, hoovi ja paneb uue katuse.

Kuressaares on veel teinegi maja, mis tänu elanike nutikusele korda saanud. Torni 7 elanikud võtsid kätte ning müüsid oma maja pööningu maha korterite ehitamiseks. Sealne korteriühistu Võilill teeb silmad ette naabermajale, mis valmimisaja poolest kuulub samasse ajastusse – kuuekümnendatesse –, kuid tänaselt välisilmelt on kaks maja kui öö ja päev.

Ühistu esimees Anneli Arder märgib, et kuna maja elanikud ei tahtnud laenu kaela, võetigi ette säärane mittetavapärane samm ning vanale pööningule ehitatud nelja korteri eest saadi just niipalju raha, et korda teha maja fassaad. Korda said ka katus ja trepikojad ning tänaseks on hoone hoovipool nägusad rõdud. „Võrreldes kõrvalmajaga oleme küttehinnast poole kokku hoidnud,“ kinnitab Arder.

Kaod kaovad

Kuna maja sooja- ja torude veepidavusest sõltub kadude hulk, mis ühtlasi on võrdelised hiljem makstavate „kommunaalmaksetega“, ütleb linna üht suurimat, 75-korteriga Pikk tn 60 korteriühistut vedav Marek Schapel, et nende majas vähenes veetarbimine kolossaalselt, kui püstikud said vahetatud – veekadu neil praktiliselt pole, kinnitab mees.

Schapel peab oluliseks nii katuse kui ka keldri väga head soojustamist ning mõõturite paigaldamist. „Tellisime termoauditi ning sealt olid külma läbi laskvad kohad näha,“ räägib ta, lisades, et nende maja katusega on olnud varem üks rist ja viletsus ning seda on ehitatud mitu korda. Nüüdseks on hoone katus saanud täissoojustuse ning plaanitakse panna soojamõõturid igale radikale. Tööde jaoks võeti laenu 2,7 miljonit krooni seda 15 aastaks.

Majale paigaldati ka uued, rõõmsalt erivärvilised välisuksed, kaotati tuulekojad ja trepikodadesse ehitati rattahoiuruumid koos sinna viivate kaldteedega. Ees ootavad fassaaditööd, kuid nende tegemiseks lubab ühistu esimees kasutada oma jõude, st maja meestega elamu üle värvida.

Esimene ühistu korda tehtud maja Kuressaares asub Kauba tn 20. Ühistu esimehe Helve Leivati sõnul alustati ühistööga kümme aastat tagasi ning kohe üritati ka pangalt laenu saada. Alul see ei õnnestunud, kuigi esialgsed lubadused saadi ning eriti hulluks kiskus lugu siis, kui katusekivid olid juba ostetud, aga raha tööde eest maksmiseks ei olnud. Siis saavutati kokkulepe Kuressaare Elamute Hooldusega, kellele elanikud neli aastat „katuseraha“ maksid. Elektriküttele üleminekut kiidab aga Leivat igati – see tasub ennast ära, aga küttepaketi olemasolu korral.

Vanalinn ja muinsuskaitse

Kui Kauba tn 20 maadles muinsuskaitsega teemal, kui paksud võivad koos soojustusega tulla maja seinad, siis ühistu Komandandi 8 pistis rinda teemal „põletatud kivist“ või „tsementkivist“ katus. Teine ehk omanike soov jäi lõpuks siiski peale. Et tegemist on majaga, mis ühena viimastest sai nõukogude ajal kapitaalremondi, maadeldakse toonaste ehituslike iseärasustega siiani.

„Esimesed aastad läksid puhtalt sellele, et tuli alatasa laenata korvtõstukit katkiste katusekivide vahetamiseks,“ meenutab ühistu esimees Ervin Varik. Täna on tema jaoks probleemiks see, et osa kortereid on otsustanud minna elektriküttele, kuid see lõhub ühtset tsentraalküttesüsteemi. „Ja siis muidugi vanalinna võlud ja valud – vihmaveetorudega, mis pimedamal ajal kellelegi ette jäänud, tuleb tegeleda vaat et iga päev,“ ohkab Varik.

Hooldustasu Kuressaare linna ühistutele kuuluvates korterites on 3–8 krooni kuus, enamjaolt kõigub ruutmeetrilt makstav summa 4–6 krooni vahel. Laenude tagasimaksmisega on nii, et osal ühistutest on korterivaldaja osa hooldustasu sees, teised aga korjavad laenuraha eraldi.
Ühisel ringkäigul osalenud Kuressaare abilinnapea Kalle Koov ütles, et linn püüab luua soodsamaid tingimusi ka korteriühistutele.

Sel aastal on eraldatud hoovialade korrastuseks 250 000 krooni ning näiteks ühistu Pikk 60A kasutas seda raha 10 uue parklakoha rajamiseks. Koovi sõnul peaksid ühistud tulevikus mõtlema hakkama nii väiksemate kui suuremate laste mänguplatsidele, kuid miks mitte ka Tartu eeskujul prügimajadele. Samuti tuleks mõtlema hakata koerte jalutusplatside peale. Kõik selleks, et inimesed ennast kodus ikka hästi tunda saaksid.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 47 korda, sh täna 1)