Lapsevanem mõjutab noore karjääri

Suurim roll noore tööeluks ettevalmistamisel on kindlasti tema vanematel.

Lapsevanemad saavad noortele jagada oma tööelus omandatud teadmisi, arusaamu, väärtushinnanguid ja prioriteete, samuti tutvustada oma ametit, organisatsiooni ja töövaldkonda. Lapsevanem on noorele eeskujuks, infoallikaks, kuulajaks, juhendajaks, tingimuste loojaks.

Vanemad peegeldavad töömaailma kodus. Noored omandavad valdava osa oma käitumismallidest, hoiakutest ja väärtushinnangutest vanematelt. Samuti kujuneb noortel perekonna mõjul üldine ellusuhtumine ja püüdluste tase.

Noore isiksuseomaduste areng on sõltuvuses vanemate kasvatusviisidest. Kasvatusest oleneb noore eneseaustuse ning teistega arvestamise võime.

Vanemate käitumise erinevad kombinatsioonid loovad noortel eeldused erinevate isiksusetüüpide kujunemiseks.

Lapsel peab olema õigus olla tema ise

Enesekindlus oleneb sellest, kas noort inimest on lapsepõlves märgatud ja tunnustatud ning kas ta koges, et on oma vanemate jaoks väärtuslik. Liiga palju kiitust võib aga lapsele anda liiga kõrge enesehinnangu. Kuid kiitus ei mõjuta enesekindlust.

Enesekindlus tähendab seda, kes ma olen ja kuidas ma endasse suhtun. Enesekindlus sõltub sellest, mida ja kui palju ma endast tean ja kuidas ma sellesse, mida ma tean, suhtun. Mõõdukalt enesekindlal inimesel on kaine ja aktsepteeriv suhtumine. Et osata suurendada oma lapse enesehinnangut ja -kindlust, on oluline, et vanem teeks tööd omaenda enesehinnangu ja enesekindlusega.

Seeläbi arendab ta neid ka oma lastes. Sisemine enesekindlus tähendab, et mina kui isik tean, et annan endast parima ja keegi ei saa minult enamat nõuda. See tähendab, et julgetakse seista oma mina ja oma tegude eest. Alles siis, kui tead, kes ja mis sa oled, on võimalik muuta asju, mis tunduvad valed. Kui laps tunneb, et tal on lubatud olla tema ise, tuleb enesekindlus automaatselt.

Lapsel peab olema õigus olla tema ise, isegi siis, kui ta käitub valesti. Ta peab teadma ja tundma, et vanemad aktsepteerivad teda, mis ei tähenda seda, et lapsevanem automaatselt lepiks kõigega, mida laps teeb.

Vastupidi, siin tulevad mängu täiskasvanuvastutus ja piiride kehtestamine. Seatud piirid annavad lapsele turvatunde. Lapse vääraist tegudest tuleb lapsele kindlasti tagasisidet anda. Siinkohal ei tohiks aga unustada, et laps on hea! Tegu oli halb…

Enesekindlus kujuneb suures osas välja lapsepõlve jooksul. See annab lapsele sisemise turvatunde – ta teab, kes ta on, ja ta meeldib iseendale sellisena nagu ta on. Enesekindel inimene tunneb ise, et ta on tubli. Vanemana saame toetada oma lapse enesehinnangut ja enesekindlust, et laps oleks täis pealehakkamist, julgeks proovida uusi asju, suudaks raskustele vastu astuda ja iseendasse uskuda.

Stabiilsest ja turvalisest kasvatusest tulenev hea enesehinnang, enesekindlus, avatus, rõõmsameelsus, sõbralikkus ja rahulikkus panevad aluse noore edukale karjäärile.

Hea lapsevanem ei pea olema täiuslik

Meie lapsed ei nõua, et oleksime perfektsed, kuid me peame nende jaoks olemas olema.

Kui me oleme vanematena endas kindlad, saame kindlustunnet jagada ka oma lastele. Hea lapsevanem ei pea sugugi olema täiuslik, aga ta peab tundma oma tugevaid ja nõrku külgi ning andma endast parima. Lastele ei mõju halvasti see, kui vanem teeb vahel vigu. Lapsed ei vaja täiuslikke vanemaid, sest elu ei ole täiuslik. Olemas ei ole ka täiuslikku perekonda.

Vigade tegemine, vahel kurb, väsinud või õnnetu olemine näitab lapsevanema inimlikkust. Kuid enda vastu tuleb olla aus ning oma vigu ja emotsioone tunnistada nii endale kui teistele, ka oma lastele. Ka vanemate vaheline ebastabiilne suhe mõjutab lapsi.

Perekond on nagu süsteem, kus kõik isikud sõltuvad üksteisest ja mõjutavad üksteist. Perekond peab olema koht, kus lapsed tunnevad end turvaliselt, austatult ja perekonnaga ühtekuuluvana. Läbi kompromisside jõutakse perekonnas kehtivate reegliteni.

Sealjuures tuleb ka lapse arvamust kuulata ja sellega ühiste otsuste tegemisel arvestada. Perekonnas areneb lapsel suur hulk sotsiaalseid oskusi, milleta on tal töömaailmas tulevikus väga raske hakkama saada.

Juhtub, et vahel on vanemad ülinõudlikud nii enda kui ka lapse suhtes. Selline püüdlus täiuslikkuse poole võib panna ka last tundma, et ta peab olema täiuslik. Lapsevanem on ju lapsele eeskujuks. Jälgides vanemaid, õpib laps, kuidas käituda. Kõike ei ole aga võimalik teha täiuslikult, sest mitte keegi meist ei ole täiuslik. Lastel on suur vajadus iidolite järele.

Vanemad on lapsele enamasti esimesteks iidoliteks. Seda kuni teismeliseeani, mil ta hakkab oma identiteeti otsima. Teismeliseiga, kus enese otsimine ja leidmine käib erilise hooga, on noore jaoks eriti keeruline periood, kus ta vajab kindlasti väga palju tuge ja mõistmist.

Selgita ja analüüsi

Tänapäeva noortel on võrreldes varasemaga teistsugune juurdepääs informatsioonile, mis kasvab neil sageli üle pea. Nad saavad suure hulga teavet raadio, televisiooni, videote, interneti kaudu ja tihti on seda informatsiooni rohkem, kui nad suudavad läbi töötada, tõlgendada ja mõista. Nendega koos tuleb analüüsida ja selgitada päevasündmusi, kuuldut, nähtut, mitte eeldada, et nad ise mõistavad ja saavad hakkama.
Noorele tuleb olla kättesaadav ja usaldusväärne.

Tuleb üritada mõista, kuidas noor mõtleb, ja samas seletada, kuidas meie mõtleme. Et reeglitel oleks tähendus ja need ei tunduks mõttetutena. Nii anname oma lastele oskusi elus iseseisvaks hakkamasaamiseks.

Elus tuleb ette raskusi ja pettumusi, kuid olles lapsega lähedases suhtes ning teda austades, tekitame lapses tunde, et elu on turvaline ja mõtestatud. Lapsed peavad ka raskusi tunda saama, sest elu koosneb ju meie kõigi jaoks nii edust kui ka ebaedust.

Lapsevanem areneb koos lapsega

Meil kõigil on erinev ettekujutus lapsevanemaks olemisest, seda mõjutavad meie kultuur, sotsiaalne keskkond ja meie oma lapsepõlvekogemused.

Meie arusaamad ja kujutlused mõjutavad meie suhtumist lapsesse. Samas on meil võimalus oma arusaamu rikastada ja ajakohastada või isegi muuta, vastavalt sellele, mida me lapsevanemana kogeme.

Vanemaks olemine tähendab oma lastega paralleelselt arenemist. See areng on osa meie, lastevanemate, karjäärist. Meie lapsed õpetavad meile väga palju, kui me vaid näeme ja kuuleme seda ning tahame sellest õppida.

Eelkõige peaks lapsevanem olema oma lapse jaoks armastuse allikaks. End armastatuna, kindlana, austatuna ja vajalikuna tundev noor inimene tunneb end kindlasti ka õnnelikuna ning saab tulevikus ka töömaailmas hästi hakkama.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 81 korda, sh täna 1)