Varjatud agressioon Eesti riigi vastu

Viimastel nädalatel on avaliku arvamuse meelepaha esile kutsunud riigikogu menetlusse esitatud ja eile esimese lugemise läbinud riigikogu liikme staatuse seaduseelnõu. Ametliku pressiteate järgi on selle seaduse eesmärk „parlamentarismi arendamine Eestis“, ja muud sellised ilusad deklaratiivsed, kuid samas sisutud fraasid.

Uue seaduse mõned sätted näevad ette, et riigikogulased vabastatakse neile ettenähtud kuluhüvitiste aruannete esitamise kohustusest. Tundub imelik – enne valimisi võis eranditult kõigi erakondade valmislubadustest lugeda, et nende eesmärgiks on võimu (mitte lugeda „vaimu“) ja rahva võõrandumise vähendamine.

Enne viimaseid valimisi käis president Toomas Hendrik Ilves välja mõtte (kus sees varjatud süüdistus ja etteheide valijaile), et valimistel mitteosalemine võrdub „agressiooniga Eesti riigi vastu“. Tasuks siiski meenutada, et valimistel osalemine ja kandideerimine on seni Eestis õigus ja mitte kohustus. Kuid kui inimene on vabatahtlikult kandideerinud tulutoovale rahvaesindaja ametikohale, siis on ta endale võtnud kohustuse mitte käituda Eesti riigi vastu kui agressor.

Karistusõiguses peetakse riigi prestiiži õõnestamist varjatud agressiooniks, millega tegeleb kaitsepolitsei. Meie rahvasaadikute käitumine aga õõnestab riigi prestiiži. Siit formaalloogiline järeldus (muide, tegu on klassikalise Barbara-tüüpi järeldusega): nende inimestega, kes kõne all oleva seaduseelnõu parlamendi menetlusse esitasid ja kes seda seaduseelnõud toetavad, peaks tegelema kaitsepolitsei.

Eesti lähiajaloos oma tarkade avaldustega silma paistnud Kristiina Ojuland, kõnealuse seaduseelnõu ette valmistanud töögrupi juht, ütles eilses Äripäevas aga, et „Kuluhüvitiste kaudu riigikogu liikmete mõnitamine mõne väljaande veergudel on ületanud igasuguse taluvuse piiri“. Tekib küsimus, kelle talutavuse?

Ojuland on reformierakondlane. Kui lugeda sellist avaldust, siis nõustun täielikult briti väga autoriteetse väljaande (seda epiteeti on oravaparteilased ise kasutanud) The Economist seisukohaga, et peaminister Ansipi partei koosneb peamiselt ekskommunistidest, kes on muutunud oludes hakanud turumajanduse tulihingelisteks pooldajateks.

Uut võib ju pooldada, kuid kui lugeda proua Ojulandi mõtteavaldust, siis saab selgeks, et halbadest harjumustest on ikka raske vabaneda. Ajaloos on sageli esinenud juhtumeid, kus toatüdruk on vana paruniga abiellunud ja uue tiitli saanud. Parunessi tiitel on küll olemas, kuid …

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 34 korda, sh täna 1)