Kalev Kotkas: pole põhjust muretseda võõrandumise pärast

Oma Saare küsimustele riigikogu menetluses oleva Riigikogu liikme staatuse seaduse eelnõu kohta vastas eile riigikogu liige sotsiaaldemokraat Kalev Kotkas.

Kuidas te suhtute seaduseelnõusse, mille kohaselt riigikogu saadikud oleksid vabad oma kulude tõestamisest?
Suhtun rahulikult – kui on vaja esitada kuludokumente, siis esitan, kui ei ole vaja, siis ei esita.

Enne viimaseid valimisi tuli president Ilves välja seisukohaga, et valimistel mitteosalemine võrdub agressiooniga Eesti riigi vastu. Kas olete nõus seisukohaga, et eelpool nimetatud seaduse vastuvõtmine oleks tõeline agressioon Eesti riigi vastu, sest see õõnestaks oluliselt rahvusparlamendi autoriteeti, mis on niigi juba madal?
Riigikogu liikme staatuse seaduse eelnõu (54 SE) sätestab riigikogu liikme ja asendusliikme volituste alguse, peatumise ja lõppemise alused, riigikogu liikme õigused ja kohustused, riigikogu liikme ametivande ja selle andmise korra, riigikogu liikme ametiga ühitamatud ametid ja riigikogu liikme tegevuse tagatised. Eelnõu on mahukas, koosnedes 10 peatükist ja 57 paragrahvist. Rahva õiglustunnet riivab vaid selle seaduseelnõu § 30, mis sätestab, et riigikogu liikmele makstakse tööga seotud kulude hüvitamiseks iga kuu summa, mille suurus on 30% riigikogu liikme ametipalgast.

Üldsuse valuline reageering plaanile sisuliselt naasta kuni 2003. aastani kehtinud esinduskulu-süsteemi juurde, ei ole jäänud riigikogul märkamata. Eelnõu peab läbima riigikogus vajalikud kolm lugemist ja muudatuste tegemine 30. paragrahvis on reaalne. Eelnõu tervikuna on vajalik ega ole mingil juhul agressioon Eesti riigi vastu.

Miks tuldi sellise seaduseelnõuga välja just vahetult pärast valimisi? Kas selline käitumine on juhuslik või teadlik?
Riigikogu liikme staatuse eelnõud arutas kaks aastat ka riigikogu eelmine koosseis, paraku tulemusteta. Seda tüüpi eelnõud saavad seaduseks siis, kui kõik fraktsioonid on poolt või vähemalt keegi pole vastu. Hea olnuks, kui see seadus oleks meil enne valimisi olemas olnud, siis näiteks poleks pidanud Riigikohus tegelema Euroopa Parlamendi saadikutelt Riigikogu saadiku volituste äravõtmisega. Praegu on lihtsalt mindud vana eelnõuga uuele ringile.

Riigikogu ametlikus pressiteates on öeldud, et kõne all oleva seaduseelnõu eesmärgiks on „parlamentarismi arendamine Eestis“. Võib-olla selgitaksite, kuidas aitab antud seadus kaasa parlamentarismi arengule? Kõrvalseisjale, vastupidi, jääb mulje, et see seadus võõrandab riigikogu oma valijatest veelgi.
Kõik see, mida ma kirjeldasin teisele küsimusele vastates, teenibki parlamentarismi arendamise eesmärki. Ei tohi samastada tervet seaduseelnõud ühe “küüraka” paragrahviga ega koos pesuveega ka last välja visata. Olen kindel, et § 30 muutub eelnõu lugemiste käigus avalikkusele (enam) vastuvõetavaks ja meil pole põhjust muretseda riigikogu ja valijate võõrandumise pärast vähemalt selle seadusega seonduvalt.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 24 korda, sh täna 1)