Kübaratrikk pensionitõusuga

Nil novi sub sole – ei midagi uut siin päikese all, ütlesid vanad roomlased.

Paraku tuleb seda tõdeda kõigil neil, kes riigikogu valimistel kahekordse pensionitõusu usus sedelikese võimul oleva koalitsiooni toetuseks valimiskasti poetasid. Kes arvas, et pensionide kahekordistamine 2011. aastaks tähendab nelja aasta pärast 8000 krooni suurust summat, on lihtlabaselt petta saanud, sest kahega korrutamise aluseks on võetud 2006. aasta 1. aprilli keskmise vanaduspensioni suurus 3136 krooni, mis teeb neljanda (tegelikult ju viienda) aasta lõpuks 6200 krooni.

Kuna pensioniindeks käesoleval aastal suurenes, siis juba tänu sellele kasvab pension 2011. aastaks eelpool nimetatud suuruseni niikuinii. Niisiis – lubatud pensionitõus oli sulaselge bluff.

Selle asemel et poliitilise profiidi lõikamiseks populistlikke otsuseid teha, tuleks tegelikult kogu pensioniseadust muuta.

Kummastav on tõdeda, et meie täielises Eesti Vabariigis on tänased tööinimesed juba aegsasti pensionile mineku ajaks „kastidesse“ jaotatud: tervelt 70% töötajaist ei suuda palgaga välja teenida aastakoefitsienti 1, mis võimaldaks täisväärtuslikku pensioni. Alampalgaga töötaja suudab aastakoefitsiendiks välja rabeleda koefitsiendi 0,373, mis tähendab, et enamik meie töökatest kodanikest peab pingutama kolm aastat, et n-ö ühe aasta kirja saaks (!).

Mida teha? Kaotame madalapalgalised töökohad? Nonsenss, sest nii kaua, kui riigil on tellimus vähem tasustatava töö järele, eksisteerib ka kehvem palk. Ehk teisisõnu – see vajadus tuleb sel juhul riigil endal tööinimesele kompenseerida.
Või teine võimalus – tõsta almapalk inimväärsele tasemele? Jälle võimatu, sest praeguse võimukoalitsiooni juhterakonna suhtumine töövõtjasse on teada, selle ilmestamiseks passib Mogri Märdi ütlemine: „Et neile kuraditele ka kapju alla pole kasvanud!“

Paremas olukorras on need madalapalgalised, kes 10–15 aasta pärast pensionile jäävad, sest nõukogude ajal kogutud tööaastad läksid n-ö täie ette. Kuid 7–8 aastat tagasi tööturule tulnud inimeste pensioniikka jõudmisel võivad riiklikud pensionid praeguse süsteemi jätkumisel erineda 3–4 korda.

Eestis on 373 000 pensionäri, kellest 286 000 saab vanaduspensioni.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 37 korda, sh täna 1)