Äri või heategevus? (8)

Pesupulbrifirma Persil otsustas oma sünnipäeval kinkida kõikidele firmaga ühel päeval sündinud Baltikumi beebidele 24 kilo pesupulbrit. Ainus, kes aktsiooniga ei ühinenud, oli Kuressaare haigla.

Muidugi ei ole raviasutusel kohustust tegeleda kõrvaliste asjadega, olen sellega täiesti nõus, kuid kohati tundub haigla selline suhtumine pahatahtlik vastsete vanemate suhtes.

Mina ka ei oska väga täpselt öelda, kust tuleb piir, et öelda: „See on heategevus!“ või „See on äri?“ On ju kogu maailmas teada-tuntud tõsiasi, et just suurfirmad panustavad vaeste ja väetimate toetamisse, ja need, kel elus teistest paremini läinud, märkavad neid, kel võib-olla just nende abikätt parajasti vaja on.

Mäletan, kui suurt heameelt tundsin, kui aastavahetusel laekus meie perele Kalevi kommivabrikult magusapakk kirjaga „Eestimaa suurperele“. Mina küll ei mõelnud (ega mõtle ka praegu) kordagi, et tegemist võis olla Kalevi reklaamikampaaniaga. See, et sind on märgatud ja antud midagi vastu tahtmata, on tunne, mis jääb kauaks meelde.

24 kilost pesupulbrist jagub beebipesu pesemiseks terveks aastaks. Nelja lapse emana tean, et just esimene eluaasta tühjendab uue ilmakodaniku vanemate rahakotti kõige enam (eriti kui tegemist on esik-lapsega, kellele suuremad õed-vennad midagi pärandanud pole).

Ja siis räägivad loodussõbrad, et palju säästvam on kasutada marlimähkmeid, mida saab pesta ja pesta ja veel kord pesta. Kuid millega? Ikka pesuainetega ning kuna mina küll ei tea tehnoloogiat, kuidas masinas pesupesemisel seepi kasutada, tuleb poeletilt haarata pesuaine kirjaga „sensitive“ või „õrn“. See aga maksab. Ja tunduvalt enam kui „tavaline“…

Muide, kui hakkasin Kuressaare haiglast oma neljanda lapsega koju tulema, anti mulle kaasa teavet Pampersi mähkmete kohta, mähkmedki olid juures, samuti kingit beebikreemiga testertuub. Kas see oli heategevus või äri?

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 41 korda, sh täna 1)