Na, tervidust teitele!

Na, tervidust teitele!

 

Äi-äi-äi, asi akeb ikka poisiks käde menema! Alles sii lehed kerjudast, et Riigikogu pole terve maikuu öieti midad teind, a kis nee seeduse eelnöud peeb kokku panema ning parlamenti saatma, kui mette valitsus?

Sennega peeb siis ütlema, et valitsus pole midad teind, ainuld öiland, kui suur nende toetuse prutsent oo ning kudas jüba preet senne karu nahka müidakse, kinne järgi alles kahe ning poole aasta pärast metsa peeb menema. Ning seegid pole sugugid kinnel, kis karu ikka maha laseb. A sii o Lang muidud kaval küll – ta tahab Talina pisisteks juppideks saagida, siiss oo sedamodi lihtsam kuskiskis pool vöim oma käde vötta.

A kui va see Jürgen Ligi, kis moo teeda ka Saaremaa mees oo, jüba nüid oma kallisid kolitsjoonikaaslasi ähk siiss neid respuublika omasid alliks piumassiks ning prussagadeks söimab, siiss äi ole mette kinnel, kui kaua see suur söprus, mikele vöimuparteid pronksmihe ee vidamisega katsust veel kinnidust anda, kestab? Sest vaada, Antsip kerjudas ennast senne va Tasuja moodi ajaloo sesse, a mes teistele jeeb – midad! Aaviksood vöib olla kahe-kolmemne aasta pärast möni siiskid veel mäledab, a sotsidest äi tea kiskid midad.

Peelegid katsus mede siseminister, neh see Pihl – ta ka jo saarlane, nii palju asja pehmemaks tehje kut sai, a äga sa teerulli eest ikka äi pääsi.
A küll inimest varsti aru akkevad saama, müs mihed mede riiki juhtivad, kui pintsiinile kroon ning kolmkümmend sent juure pantakse.

Neh, isegid moo vanamor oo nüid mooga nöuse akkand, kuigid ennem säutsus nat musträästa poeg vasta. Sest pinstiiniga lehtvad jo keik kaubad tüki maad kallimaks. Viinamarjad oo preet poodis jüba nöukse innaga, jüstkud oleks üks aaval praamiga Eltermaale toodud ning ma tahaks nähje, kui palju siis leivale-saiale juure leheb, sest nee tehtaks jo illektriga.

A vaada senne koha peeld pole ma mette aru saand, kui naad sii ühes voorumis jäustlest, et illekteri aksiis töuseb küll, a tavalise inimese jäuks, nat saa ja maa, äi tehenda see midad. Na, ütle nüid – ma p`saa sii mette aru, sest kui üks asi töuseb, siiss ta töuseb ning kui ta äi töuse, siiss ta äi töuse, siiss oo ta Polla käpp ning keik. A see oo puhas poliitigude plära ning ühekorraga oo sool voolud nöukse innaga, et otsi a peel küna ning rull välje, kui sa pesu tahad pesta ning kui uni öhta peele äi tule, äi sa loe siiss poole ööni raamadud ühtid.

Nah, ma jühtusi ühe peeva poodis köima, äi senne korra pole ma Kärdele mette menema akkand, köisi siisama Manni poodis. Kaks tükki mutti, kis moole sii viimase korra ninase kargast vaatast ainuld moo poole ning jähid vakka. A ma kuultsi jüba ukse tagand ee, müsuste sönadega nad valitsust kirust. Ma mötlesi, et ma anna siiss ka suu käde vöimuse, a mutid panid kottlohinal poodist välje ning ma p`tea, jöutsid nad midad osta ka vai jähid eki taha passima, millas ma oma kaubaga menema lehe. A moo pärast tehku eige mes tahtvad. See va Lisette, neh, lapsi pole taal olnd, sest ta pole tahtnd, senne nina oo elupeevad ainuld raha löhna taga aend, seitsemnd viis saab sügise selga, a taal oo preet veel kolm lehma lautas, kidast käsitsi lüpsab. Vanamees viskas juba kümme aastad tagasi kausi nurka – ta pole änam jäksand. A keige muu asja koha peeld oo ta nii loll, et nöuke eksib tillevoni putkas ka ee.

Ma siiss küsisi Manni keest, millas kraam kallimaks leheb, a Mann ütles, et pole veel mingitsusgust käskust tulnd. A möned oo jahu ning makaronisid ning sukurd jüba ette ostma akand. Nii ulluks pole siiskid veel löind, et tikud ja seep ka riiulide peeld ee küsidakse. Neh, a viinapudelile pidi jo ka viisteist prutsenti ähk siiss kuus-seitse krooni juure menema ning nee paramad suitsud, kus vilter esimese paaru kinni peeb, pidid ühna kolmnd krooni maksma akkma. Manna arvas, et äi jee see viin nüid sennepärast ostmata ühtid ning kui kinnelgid seda ikka kangest taris oo, jo see paneb aparaadi jälle täuse, neid oo küla peel lakkast pidi ühna mütmel. Ning jo siis suitsumeestel tuleb vehe mötelda, müsust tubagad tömmama akada – neid jo ka egade seltsi leti kohtas ülevel.

Ma akkasi kodu poole menema ning mötlesi, et senne asemel vöiks ju luksuskaup kangema maksu alla menna – rikkaid oo küll, kinne rahakotile see suurd äi tehenda, a seda jälle tehje äi tohi, sest ärimihed laseks oravad siiss aukliguks. Lihtsam oo jo moo ning soo suguse keest vetta.

Neh, olga ning!

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 43 korda, sh täna 1)