Soomlane propageerib Saaremaale ülikooli asutamist

Soomlane propageerib Saaremaale ülikooli asutamist

 

Saaremaa peaks tõsiselt mõtlema rahvusvahelise kõrgkooli asutamisele, leiab Turu ülikooli täienduskoolituskeskuse projektijuht ja SA Ülikoolide Keskus Saaremaal juhatuse liige Antti Karlin.

„Väga hea, kui tulevikus loodaks siia Saaremaa ülikool, mis oleks Läänemere-äärne rahvusvaheline õppe- ja arenduskeskus,“ ütles Oma Saarele juba 15 aastat erinevate projektide kaudu Saaremaaga seotud olnud Antti Karlin. „Saaremaal on palju soomlasi, kes on ostnud siia kinnistu, ning paljud neist võiksid siin midagi ka õppida, osaleda näiteks firma poolt mõnel kursusel. See oleks parem kui minna mõnele kursusele Lapimaale, kus pealegi on elu kallim,“ lisas ta.

Karlin tõi näite Kreeka saarestikust, kus tegutseb 8000 üliõpilasega saarte ülikool. Õppetöö toimub neljal saarel ja ülikool on rahvusvaheline.

Mõistagi tuleb sellise õppeasutuse käigushoidmiseks kasutada Euroopa Liidu programmide vahendeid ja õpilasvahetust, mis on Euroopas väga levinud. Karlin toob näite oma tütrest ja tema sõpradest, kes suunduvad pooleks aastaks õpingutele erinevatesse riikidesse. „Võiks aga olla ka nii, et Turu ülikoolist tuleb Saaremaale 20 õpilast, kusagilt Saksamaalt samuti 20 õpilast jne,“ pakkus Karlin.

Rahvusvaheline õppeasutus tõstab Saaremaa mainet, loob juurde töökohti ning peatab seeläbi noorte perede lahkumise kodusaarelt. „Tähtis on ka see, et selles õppekeskuses on tööl kõrgharidusega inimesed, kelle kohalolek nii või teisiti kohalikus keskkonnas kajastub. See tekitab innovatsiooni, mis omakorda jätab jälje ettevõtlusse,“ rääkis Karlin.

Soomlase hinnangul on Saaremaale ülikooli loomise eeldused üsnagi head, sest juba praegu on siin ülikoolide keskuse kaudu võimalus kõrgkoolidega koostööks. „Ma ei tea kusagil Läänemere piirkonnas, et ühel maakonnal oleks oma tuleviku kujundamisel võimalus rakendada viit ülikooli,“ lausus Karlin, lisades, et mida paremas olukorras on haridus, seda paremini läheb sel piirkonnal.

SA Ülikoolide Keskus Saaremaal juht Olev Tõru tõdes, et Tallinna tehnikaülikooli Kuressaare kolledži näol on Saaremaal teatud mõttes ülikool juba olemas. Kõrgharidusega tegeleb ka koolituskeskus Osilia ning kõrgkooli tasemele plaanib jõuda ametikool.

Minnes edasi Anti Karlini pakutud mõttega, oleks loogiline, kui Saaremaa ülikool areneks välja Kuressaare kolledži baasil. Küsimus on ka selles, kui palju on kolledžil endal huvi kasvada ja millised võimalused selleks on. Kindlasti peaks Saaremaa ülikool hakkama toimima Eesti ülikoolide koostöös ja hea, kui Turu ülikool oma rahvusvaheliste suhetega juurde tuleks, rääkis Tõru.

Juhul kui Saaremaa ülikoolist kunagi asja peaks saama, tuleks see Tõru hinnangul kõne alla mitte enne kui ajavahemikus 2015–2020. „See on hea idee, aga selle teostamine on väga raske. Palju lihtsam on toimida mõne tunnustatud ülikooli ainekavade maaletoojana Saaremaal ülikoolide keskuse raames,“ lisas ta.

Ülikooli olemasolu tähendaks nii üliõpilaste kui õppejõudude vahetust ja suurendaks hooajavälist turismi, sest üliõpilased ja nende sõpruskonnad käivad üksteisel külas reeglina väljaspool turismihooaega. Ülikool oleks kasvulavaks konverentsiturismile, mida meil vaatamata arvukatele konverentsipindadele eriti arendada pole suudetud.

Olev Tõru sõnul jagab Euroopa Liit teadus- ja arendustegevuseks üha rohkem raha, kuid Eesti riik ei leia juba mitu aastat piisavat omafinantseeringut, et see raha kätte saada. Ka ettevõtjad on valmis panustama ülikoolide uuringutesse oluliselt rohkem, kui riik näitab omapoolset valmisolekut samaga vastata. Uuringute mahu kasvust pole aga pääsu, kui Eesti tahab jõuda teaduspõhise majanduseni.

Saare maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Tarmo Pikneri sõnul on ta ka ise korduvalt rääkinud Saaremaa ülikooli loomisest. Esialgu küll mitte konkreetse institutsioonina, vaid pigem koostöövõrguna, mis koondab enda alla kolledži, arendusorganisatsioonid ja ülikoolide keskuse. Kaugemas tulevikus võiks sellest välja kujuneda ka tõeline ülikool. Eesmärk on saavutada teaduspõhine majandus, mis põhineb korralikul erialaõppel, täiendkoolitusel ja ümberõppel. See võimaldab toota maapiirkondadele haritud tööjõudu, mille järgi on seal suur puudus.

Näiteks Soomes on maapiirkondade spetsialistide koolitamine jalad alla saanud ja meie maavalitsuse eesmärk on neid kogemusi tuua ka Saaremaale, rääkis Pikner. Maapiirkondadena tuleb Pikneri sõnul käsitada regioone, mis jäävad väljapoole Tallinna ja Tartut. Soomes koostati paar aastat tagasi rahvuslik programm, mille raames võtsid sealsed ülikoolid mitu piirkonda oma hoole alla ja teevad koostööd kohalike arendusorganisatsioonide, ettevõtete ja omavalitsustega.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 270 korda, sh täna 1)