Veelinnud võivad takistada Saaremaa püsiühenduse rajamist

Saaremaa püsiühenduse suurimaks komistuskiviks võivad saada miljonid veelinnud, kes parvedena kevadel ja sügisel läbi Suure väina lendavad, kirjutab ajaleht Postimees.

Ornitoloogid on juba hoiatanud, et sild mandrilt Muhumaale on veelindude seisukohast riskantne, kui arvestada kevadrändel väina läbivate veelindude hulka – kuni 5 miljonit. See on teadaolevalt massilisim rändeala kogu Euroopas.

Just seepärast on Suur väin liidetud üle-Euroopalise kaitsealade võrgustikuga Natura 2000 ning euroliidu liikmena peab Eesti tegema kõik, et miski ei kahjustaks seal lindude, kalade ja mereimetajate elu.

Kui 2008. aasta sügiseks valmiv keskkonnamõjude uuring näitab, et silda ei ole võimalik ehitada keskkonda kahjustamata, tuleb Saaremaa püsiühenduse projektist loobuda või riskida euroliidu kopsakate trahvidega.

Teades, kui karmi pilguga Euroopa Komisjon ja ka Euroopa Kohus kaitsealadel tegutsemisele vaatab, võib Natura ala saada püsiühenduse komistuskiviks, möönis püsiühendust pooldav keskkonnaminister Jaanus Tamkivi. „Tean, et Euroopa Kohus armu ei anna,“ nentis minister. „Eesti on Euroopa jaoks looduse poolest pärl, meil on palju puutumata keskkonda, mida Kesk-Euroopas enam pole.“

Ka Euroopa Kohtu looduskaitset käsitlevad otsused paistavad silma oma radikaalsusega. Kuna majanduslikud huvid on nii agressiivsed ja häbelikult punastav looduskaitse jääb alati kaotajaks, siis peab ka keskkonnakaitse olema agressiivne, on Euroopa Kohus seisukohal.

Euroopa Kohtu praktikat silmas pidades võib silla üle Suure väina probleemideta ehitada vaid juhul, kui see ei tekita keskkonnale mitte mingit kahju. Tõrge tekib aga väiksemagi võimaliku kahju puhul. Sellisel juhul peab Eesti leidma olulise sotsiaalse põhjenduse, miks silda vaja on. Ja selleks ei piisa jutust, et inimene peab tunde praamijärjekorras seisma. Kohus küsiks, millised on need erakordsed avalikud huvid, mis õigustaksid lindude häirimist.

Püsiühenduse puhul peab väga veenvalt tõestama, et see on hädavajalik – kuid kas Saaremaal valitseb siis näiteks nii karjuv tööpuudus või vajadus kaubavedude järele?

Sillaehituse kasuks kõneleva argumendina tuleks ehk kõne alla, et sujuvama liikluse tagamiseks peab praamiliiklus muutuma tihedamaks, kuid praamid reostavad rohkem õhku.

Sillast märksa keskkonnasõbralikuma tunneli ehitamine läheks mitu miljardit krooni kallimaks ning tunneli käigushoidmiseks kulub rohkem raha.
Natura linnuala naabrusesse jääva Saaremaa süvasadama vastu omal ajal võidelnud Eestimaa Looduse Fondi tegevjuht Jüri-Ott Salm märkis Postimehele, et keskkonnakahjulikke otsuseid tehes võib see maksumaksjale võimalike trahvide näol halvad tagajärjed kaasa tuua.
Kõige hullem on see, kui need otsused tehakse kiiresti ja ülejala.

“Teame ju, et Saaremaa süvasadama puhul tehti küll keskkonnamõjude hinnang, kuid alles ehituse käigus tuli välja, et alghinnangud olid valed – paasi asemel oli seal liivakivi,” märkis ta. “See näitab, milline risk suurprojektide puhul valitseb, paberil näivad nad küll korras, aga…”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 24 korda, sh täna 1)