Kas on võimalik ohutult päevitada

Kahjuks peab ütlema, et ohutut päevitust ei ole olemas. Päevitus on alati nahka kahjustav, põhjustades suurema hulga pigment melaniini tootmist. Iga päevitusega lisandub nahakahjustusi, mille tulemusena kiireneb naha vananemine, samuti tõuseb nahavähkide ja melanoomi risk.

Milline kiirgus on nahale ohtlik?
Nahale mõjuvad kahjulikult päiksevalguse spektri UVB-, UVA-kiired. UVB-kiired moodustavad ultraviolettkiirgusest 5%. Nad imenduvad vaid naha pindmisesse kihti, kuid on see-eest n-ö “tugevama” kahjustava toimega. UVB kiired on ka üheks peamiseks nahavähkide põhjustajaks. UVA-kiired on küll “nõrgema” nahka kahjustava toimega, kuid nad moodustavad 95% UVK-st ja jõuavad sügavamale pärisnahka. UVA läbib ka aknaklaasi.

UVA kiired on peamiselt süüdi naha vananemises ja fotokahjustuste (solaarlaigud, kortsud, sarvkihi paksenemine) tekkes. Lisaks soodustavad UVA-kiired täiendavalt nahapõletuste, nahavähi ja melanoomi teket.

Kuidas kaitsta end päikese eest?
Päiksekaitse ei tähenda ainult kaitsekreemide kasutamist. See on kompleksne, erinevaid kaitsemeetmeid hõlmav elustiil.

Järgnevalt põhisoovitused:
Vältige päikest nn tippajal, s.o kl 11–16 vahel.
Kandke kaitsvat, tihedakoelist riietust. Tüüpilised suvesärgid on kaitsefaktoriga 5-9. Kandke laiema äärega mütsi.

Kasutage laia spektriga (UVA + UVB kaitse) päikesekaitsevahendit (PKV) vähemalt faktoriga 15 iga päev päikesele avatud kehapiirkondades, lastel alates 6. elukuust.

Kandke PKV peale piisaval hulgal (2 mg/cm²) ehk ühe kasutamiskorra kohta umbes 2 supilusikatäit toodet tavaliselt päikesele avatud nahale (nägu, kael, käed, küünarvarred).

Kandke PKV peale 15–30 minutit enne päikese kätte minekut ja uuesti keskmiselt iga 2–3 tunni tagant (ka pärast ujumist, tugevat higistamist).
Ärge unustage päikseprille. Neil peab olema peal kaitsekile ja märge “laiaspektriline kaitse” või „100% UVK kaitse“.

Allikas: www.derma.ee

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 33 korda, sh täna 1)