Liiklusõnnetused ei tohiks olla meie elu lahutamatu osa

Liiklusõnnetused ei tohiks olla meie elu lahutamatu osa

 

Liikluskultuur, õigemini -kultuuritus on politsei kõrgendatud tähelepanu all olnud alati. Viimastel aegadel üsna traagiliseks kujunenud olukord aga seab liiklustemaatika üheks ilmselgeks prioriteediks ning paneb meid otsima võimalusi, kuidas võimalikult paljude politseinike töö korraldada selliselt, et järelevalvet tõhusamaks muuta.

Saatuslikud on joove ja liiga suur kiirus

Alkoholijoobes sõidukijuhtimisele ei ole jätkuvalt mingit õigustust ega vabandust, kuid märksa sagedamini saab saatuslikuks lubamatult suure kiirusega sõitmine ja sellega kaasnev turvavarustuse kasutamatajätmine. Seepärast pöörame senisest veelgi suuremat tähelepanu lubatud kiiruse ületamistele ja turvavöö ning turvaistmete kasutamisele. Ka ratturid ei jää tähelepanuta – kiivri kandmist ei nõua me kiusu pärast, vaid ikka ratturi enese huvides.

Politsei püüab edaspidi senisest enam tegeleda liikluse rahustamisega ning inimeste tähelepanu juhtimisega nende vääriti käitumise ohtlikkusele. Oleme võtnud endale eesmärgiks suurematest politseioperatsioonidest elanikkonda eelnevalt meedia vahendusel informeerida, et rikkumisi ära hoida ja selleks, et võimalikult vähe inimesi liiklusõnnetustes viga saaks. Kui aga vaatamata eelnevale teadmisele ikka süüdimatult käitutakse ja rikkumist millekski ei peeta, on ilmselge, et järgneb ka seaduses ettenähtud meetmete kasutamine.

Politsei senisest veelgi aktiivsema liiklusjärelevalve eesmärk on vähendada liiklusõnnetustes hukkunute ja vigastada saanute arvu. Selleks on vajalik:
• vähendada kiirust teedel;
• suurendada turvavarustuse kasutamiseks sundi;
• kujundada koostöös teiste ametkondadega avalikku arvamust, taunivat suhtumist liiklushuligaanidesse;
• karmistada karistuspoliitikat.

Mida loodame karmimalt karistuspoliitikalt?

Kindlasti huvitab avalikkust eelkõige see, mida tähendab karmistunud karistuspoliitika. Kokkuvõtlikult öeldes tähendab see senisest sagedasemat juhtimisõiguse äravõtmist. Räägime sellest eelkõige korduvalt toime pandud samaliigiliste süütegude puhul: seega siis joobes sõidukijuhtidelt, varasemaid karistusi omavatelt kiiruseületajatelt ja turvavarustuse kasutamata jätjatelt, aga ka liiklusõnnetuste põhjustajatelt. Rahatrahve määrame seaduste piires, nii nagu senigi, kuid senises praktikas väljakujunenud keskmistest summadest suuremaid.

Eeltoodu peaks nn kroonilised rikkujad mõtlema panema, sest selliste inimeste puhul on teatud ajaks jalameheks jäämine tihtipeale märksa mõjusam karistus kui ükskõik kui suur rahatrahv.

Vastutustundetu käitumise tagajärjed

Miks politsei on nii otsustavalt käituma asunud, on ilmselge kas või siis, kui vaadata üle kurb statistika ja nende arvude üle pisut mõtiskleda. Mõelgem, mis oleks võinud olemata jääda, kui juhiistmel istunud inimene oleks oma pead kasutanud ka mõtlemiseks. Kui vastutustundetu käitumise asemel oleks mõeldud kihutamise või turvavarustuse kasutamata jätmise võimalikele tagajärgedele…

Lääne politseiprefektuuri territooriumil oli 11. juuniks liikluses hukkunud kokku 21 inimest, kellest 12 ei kasutanud turvavarustust.

Prefektuuri kuuest maakonnast on vaid Hiiumaa selles mõttes õnnelikus olukorras, et liiklusõnnetustes ei ole sel aastal hukkunud ühtegi inimest.
Kõige traagilisemalt aga on aasta alanud Raplamaal, kus sel aastal on liiklusõnnetustes hukkunud juba üheksa inimest. Kolme sõiduautodega juhtunud liiklusõnnetuse puhul, kus hukkus ühtekokku viis inimest, oli esialgseil andmeil turvavöö kinnitamata kolmel inimesel.

Ühes õnnetuses hukkus raudteeülesõidukohal rongilt löögi saanud sõiduauto juht ning hukkus ka ATV alkoholijoobes juht, kes ei kandnud kaitsekiivrit ning sai teelt välja sõites kopli piirdeaia latiga löögi pea piirkonda. Juuni alguses hukkus juhitavuse kaotanud ja teelt välja vastu puid paiskunud auto juht, juhtunu asjaolud on alles selgitamisel.

Pärnumaal on kolmes liiklusõnnetuses hukkunud kokku kolm inimest: ühel juhul 16-aastane kaitsekiivrita mootorrattur, teisel juhul hukkusid üle katuse rullunud sõiduauto juht ja kaassõitja, kes paiskusid autost välja, sest turvavööd olid kinnitamata. Kolmanda juhtumi puhul sõitis noor juht teelt välja ja hukkus, ka temal oli turvavöö lahti.

Järvamaal on sel aastal juhtunud kaks liiklusõnnetust, kummaski hukkus üks inimene. Ühel juhul kaldus sõiduauto vastassuunavööndisse ja põrkas kokku vastutuleva sõidukiga. Teisel juhul lõppes surmaga joobes ja juhiloata juhi ebaõnnestunud möödasõit.

Saaremaal juhtus veebruaris liiklusõnnetus, kus sõiduautojuht ei märganud valgustamata teel jalgratturit ja sõitis talle tagant otsa. Kaitsekiivrita rattur hukkus. Teisel juhul kaotas juht oma sõiduki üle kontrolli, auto libises külgepidi teel ning juht paiskus autost välja, sest turvavöö oli kinnitamata, ja hukkus.

Läänemaal sai inimene surma seetõttu, et sõiduauto kaldus kurvis vastassuunavööndisse ja põrkas kokku vastutuleva veoautoga. Hukkus sõiduautos kaasreisijana viibinud noor mees. Kolm inimest hukkus läinud nädalavahetusel. Esialgse hinnangu kohaselt lubatust suurema kiirusega sõitnud sõiduauto kaotas juhitavuse ja paiskus teelt välja. Kõik kolm autosolnut hukkusid sündmuskohal, kõigil kolmel oli turvavöö kinnitamata.

Hooligem lastest!

Eriliselt mõtlemapanev on liiklusteemadel rääkides hoolimatus oma laste suhtes. Ilmselt on igaüks märganud nii kiivrita noori uljaspäid ratastel kihutamas kui ka autodes ilma turvavarustuseta sõitmas. Selle eest peavad küll vanemad hea seisma, et lapsele vajalikud harjumused maast-madalast omaseks saaksid. Ilmselt ei ole võõras vaatepilt, kui möödasõitu sooritab auto, mis liigub lubatust tunduvalt kiiremini, ning tagaistmelt lehvitab meile rõõmsa näoga põngerjas, seistes istmel püsti.

Uskuge, kui õpetada lapsele varajasest noorusest peale turvaistme või kaitsekiivri kasutamist, saab see talle üsna ruttu harjumuseks ja nii mõnedki traagiliste tagajärgedega õnnetused jäävad olemata.

Head inimesed! Meie, politseinikud, oleme asunud senisest veelgi enam kontrollima liikluses toimuvat ning ootame kõigi kaasabi olukorra parandamiseks.

Kui igaüks mõtleb sõitma asudes, mida annab temal olukorra parandamiseks ära teha ja käitub ka vastavalt, siis on paranemist loota juba lähiaegadel. Kui korrektne liiklemine muutub elunormiks, säästame palju hindamatu väärtusega inimelusid.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 28 korda, sh täna 1)