Ruhnlased valisid endale kuningapuu

Ruhnlased valisid endale kuningapuu

 

Ruhnus lõppes ligi pool aastat kestnud konkurss väikesaare kõige tavatuma ja huvitavama puu väljaselgitamiseks. Nn kuningapuu tiitli pälvis väärikas eas Holma künnapuu.

Ruhnu koduleheküljelt võib lugeda, et konkursi n-ö lõppvooru pääses 36 nominenti, alates vigurokstest ja kadakatest kuni mastimändide ja hiigeltammedeni välja. Konkursi üks korraldajatest Priit Kapsta ütles, et tegelikult esitati nominente veelgi rohkem. „Kuid kuna osa neist oli fotografeeritud talvisel ajal, mil puude väljanägemine oli tõepoolest väga muljetavaldav, siis juunikuu alguseks, mil kokkuvõtteid tehti, oli nende veidrus ja tavatus kadunud, mistõttu nad konkursi lõppvooru ei pääsenud,“ rääkis Kapsta.

Sellele lisaks oli Ruhnu puukonkurss niimoodi ajastatud, et mitteruhnlastel oli peaaegu võimatu nominente esitada ja neid hinnata. „Meie eesmärk oli panna ruhnlased senisest enam oma kodusaare loodust uurima ja et just saare alalised elanikud ise esitaksid ja valiksid endile nn sümbolpuu,“ selgitas Priit Kapsta puukonkursi reegleid.

Rahva lemmikpuuks kuulutati Holma lauda künnapuu (pildil). Tegemist on Ruhnu saare ühe huvitavama vaatamisväärsusega. Puu kasvab väikesaare lääneosas, Holma lautade läheduses.

Ruhnu muuseumi vanemteadur Märt Kapsta ütles, et puu vanuseks võib olla kuni 300 aastat. Puu on seest kõdunenud, seejärel on see ühest küljest lõhenenud ning üle enda väliskülje kasvanud. „Jääb mulje, et puu oksad on mõnda aega otsinud endale tuge maapinnalt, et seejärel uuesti taeva poole pürgida,“ kirjeldas teadur veidrat loodusimet.

Märt Kapsta sõnul on Holma künnapuuga seotud ka üks huvitav legend. Nimelt olnud kunagi iidsetel aegadel Ruhnu saarel kaks küla – esimest kutsuti saare nime järgi Runöbyks ja teist Galbyks. Teist küla ei ole kantud mitte ühegi kaardi peale.

1710. aasta suure katku ajal suri 293 saareelanikust 213 ja elama jäi vaid 80. „Võib oletada, et katku surnud inimesed maeti saare lääneossa, Holma kanti ja huvitava kujuga künnapuu olevat üks kahest puust, mis ligi 300 aastat tagasi surnuaia väravapostiks kasvama pandi. Siit ka puu veider kuju: kord laskub ta leinates vastu maad, et seejärel taas taeva poole üles tõusta,“ rääkis Märt Kapsta.

Kuna Holma künnapuu oli saare elanikele juba ammu tuntud, siis valiti puukonkursi käigus välja ka parim leid ehk uustulnuk. Siin tuli ülekaalukalt võitjaks nn Austerkeldi mänd, mille esitas konkursile Ruhnu saare elanik Reigo Jõe.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 219 korda, sh täna 1)