Taani suursaadik: Saaremaa on ahvatlev igale taanlasele

Taani suursaadik: Saaremaa on ahvatlev igale taanlasele

 

Möödunud nädalal Saaremaad külastanud Taani suursaadik Eestis Kirsten Geelan ei taha sekkuda Eesti sisepoliitilistesse küsimustesse, kuid püüab välja tuua sarnaseid näiteid ja kogemusi Taani riigi tegemistest, sest peab kahte riiki mitmes aspektis sarnaseks.

Oma ühepäevase visiidi käigus külastas suursaadik mitmeid ettevõtteid, mis ühel või teisel moel seotud Taaniga – mõnel on taanlastest omanikud, mõned osanikud, mõni on alguse saanud taanlaste abiga.

Kas nendel ettevõtetel läheb hästi?
Ei ole tähtis, kas külastad väiksemat või suuremat ettevõtet, mured ja probleemid on ikka ühesugused – kulude tõus seoses töötajate palkamisega, tööjõu puudus, kvalifitseeritud tööjõu puudus… Tööjõu vähesuse teema on praegu üks põhiküsimusi ka Taanis.

Nii et te näete kahe riigi ettevõtete vahel sarnasusi.
Kindlasti. Ja on väga huvitav, et mõlemas riigis on sellised ettevõtted enamasti väikesed või keskmise suurusega. Väljakutsed ja probleemküsimused on väga sarnased.

Täna hommikul ma kohtusin ühe firmaomanikuga, kes rääkis, et on huvitav jälgida, kui sarnase mentaliteediga on eestlased ja taanlased. Võib-olla käib see just saarlaste kohta, aga nii ta ütles.

Kas Taanis on olemas spetsiaal-ne toetussüsteem saartele, sealsetele elanikele?
Selline süsteem on meil töötanud juba mitmeid aastaid. Osa alles hiljuti läbi viidud muudatustest kohalikes omavalitsustes puudutas spetsiaalseid summasid just maakondadele, mis koosnevad väikestest saartest. Need rahad ei ole mõeldud konkreetsetele valdkondadele, vaid kohalik omavalitsus otsustab, kuidas neid kasutada, et ajapikku saarte populaarsust tõsta.

Samuti on valitsus ehitanud, ütleme viimase 50 aasta vältel, arvestatava hulga sildasid. See on aidanud tagasi pöörata trendi, et inimesed lahkuvad äärealadelt, sh saartelt. Selliseid näiteid on meil palju, kus inimesed lihtsalt elavad saartel ning sõidavad iga päev tööle suurematesse linnadesse.
Uurimused on näidanud, et võib-olla ei ole valitsuse otsesed toetused ja sildade ehitamine suutnud kuigivõrd parandada olemasolevat äritegevust, küll aga on peatanud inimeste hulgalise lahkumise saartelt ning tekitanud huvi ettevõtete ümbepaiknemiseks sinna.

Mida arvate teie silla rajamisest mandri ja Muhu vahel?
Ma ei sekku Eesti sisepoliitikasse. Minu ülesanne on püüda tuua välja neid kogemusi, mis meil Taanis on olnud, sest nii geograafiliselt kui ka suuruse poolest on Eesti ja Taani päris sarnased.

Bornholm on ka saar, millel puudub mandriga püsiühendus. Kuidas nad toime tulevad?
Ma arvan, et Bornholm on üks eriline juhtum. Tasub meeles pidada, et Bornholm on ka nüüd osa uuest haldusreformist, mis tähendab, et numbrid kohalikul tasandil suurenevad. Haiglate, sotsiaalteenuste, hariduse koha pealt on elanike arv palju suurem. See tähendab, et ollakse palju paremal positsioonil, et pakkuda kohalikele elanikele vajalikke teenuseid.

Üks aspekt, mida kevadel Kuressaares konverentsil osalenud Bornholmi regionaalse omavalitsuse juht rõhutas, oli parem planeerimine, investeerimise, saare ja regiooni atraktiivsuse suurendamine läbi paremate haridustingimuste jne.

Kuidas suhtute plaani liita kohalikud omavalitsused?
Taanis me oleme just läinud kolmesajalt kohalikult omavalitsuselt sajale. Ma arvan, et on õiglane öelda, et nn vandekohus ei ole veel tulemuste kohta oma otsust teinud, sest uus süsteem jõustus alles käesoleva aasta 1. jaanuarist.

Loodan, et eestlastel on suurenenud huvi õppida meie kogemustest, olgu need siis head või halvad.

Kas olete kuulnud midagi 1980-ndatel aastatel loodud õpilas- ja kultuurivahetusprogrammist Balti Sild?
Ma ei tea sellest midagi. Olen küll kuulnud seda nime, aga midagi muud sellega seotut ei ole minu kahe Eestis oldud saadikuaasta jooksul ette tulnud.

Pean ütlema, et paljud head asjad toimuvadki väga kohalikul tasandil. Mitte küll kõik, aga siiski on mult tihti küsitud mitme ettevõtmise kohta, millest ma ei teagi.

Mul on hea meel, et eestlastel on Taani vastu huvi, et paljud õpilased lähevad sinna koolidesse. Mina üritan omalt poolt seda huvi säilitada. Lõppude lõpuks, me ei ole küll otsesed naabrid, kuid elame siiski samas regioonis.

Kas näete võimalusi kahe riigi ja nende saarte vahelise koostöö tugevdamiseks?
Ma ei tea, kas ma näen just konkreetseid valdkondi. Minu jaoks on huvitav näha, kas nüüd, mil Eesti on meie kolleeg Euroopa Liidus, suudame säilitada senised arvukad kontaktid. Kindlasti ei näe me enam sellist initsiatiivi nagu 90-ndate alguses, sest aeg on teine ning tollased põhjused suhtlemiseks olid teised.

Me oleme kaks sarnase suurusega riiki, mõlemad rahvusvaheliselt väga hõivatud. Ma loodan, et suudame hoida huvi mõlema riigi vastu.

Mida te teadsite Eestist enne, kui siia suursaadikuks tulite?
See on riik, kust me saime oma rahvuslipu! See on legend, mida teab iga taanlane. Tänu sellele teame täpselt, kus asub Tallinn.

Ma alustasin oma kooliteed 1960-ndatel. Minu ajalooraamatud lõpetasid Balti riikidest rääkimise kusagil 1944. aastal, edasi olid need vaid Nõukogude Liidu osa. Ja ma mäletan seda tunnet, nagu oleks kardinad ette lastud, väga vähe oli teada neist riikidest.

See ei tähenda aga, et nii vähe ma siia tulles teadsingi.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 38 korda, sh täna 1)