Noorte huvitegevusest ja alkoholihuvist

Noorte huvitegevusest ja alkoholihuvist

 

Sel õppeaastal karjäärinõustajana maakonna kümne kooli üheksandates klassides karjääriplaneerimise tunde läbi viies kohtusin 260 noorega.

Meie tutvumisringides rääkis iga noor lühidalt, millega talle tegeleda meeldib. Noortel on väga palju ja väga vahvaid hobisid, käiakse huvikoolides, kooliringides ja tegutsetakse ka omal käel. Vaid keskmiselt 2–3 õpilast klassist ei osanud öelda, millega nad oma vaba aega sisustavad.

Viit noort väitsid oma hobi olevat alkoholi. Huvitava seisukoha käis välja üks noormees, kes klassivenna enesetutvustuse järel (klassivend ütles, et ta ei tee mitte midagi) väitis: „Mittemidagitegemine on väga raske, sellepärast – kui minul midagi teha ei ole, siis teen tavaliselt õlle…“

Endale huvitav tuleb alles avastada

Inimesed küpsevad isiksusteks erinevas tempos ja eri viisil. Noored ei tea, mis neile meeldib, enne kui nad selle enda jaoks avastavad. See teadmine selgineb koos isiksuse küpsemisega, tihti katse-eksituse meetodil. Oluline on noortele võimalusi pakkuda ja suunata nad erinevate tegevuste juurde. Tegevuse leiavad noored endale nagunii – iseasi, kas leitud tegevus on neile alati hea ja ka ühiskonna poolt aktsepteeritud.

Huvitegevuses osalemine annab noorele teadmised ja oskused millestki, mida on võimalik edaspidi ka töömaailmas rakendada või millega oma tööelu tasakaalustada. Kuid läbi huvitegevuse on võimalik ka end proovile panna, rahuldada tunnustusvajadust, arendada oma vaimu ja end avastada.
Hobidega tegelemine on lõbus vaheldus õppimisele, selle tulemusena toimub taastumine ja ka õppetöö läheb kokkuvõttes paremini. Erinevate asjadega tegelemine õpetab oma aega planeerima, tegevusele keskenduma ja annab võimalusi sotsiaalsete oskuste arendamiseks.
Huvitavaid võimalusi leidub ka noorsootöö raames pakutavas.

Noortekeskustes tegutsevad huviringid. Keskusse satuvad ja käivad seal koos tavaliselt just need noored, kes ei ole leidnud endale konkreetset huvitegevust. Ürituste ja ettevõtmiste kaudu viivad noorsootöötajad nooreni olulisi väärtushinnanguid ja hoiakuid ning aitavad tal end leida.

Loodetavasti lahendatakse sügiseks ka Kuressaare noortekeskuste ruumiprobleemid. Praegustes tingimustes on väga raske head tööd teha, ruumikitsikus pärsib oluliselt noorsootöö arengut linnas.

Alkoholi proovimine – osa enese tundmaõppimisest

Noored katsetavad oma vabal ajal kõiki asju, kahjuks ka alkoholipruukimist. Alkoholi proovimine on üks osa enese tundmaõppimisest – aga võib-olla tehakse seda just enese tundmaõppimise hirmust? ISE olemise hirmust? Väga vähe on neid noori, kes on juba teismelisena nii küpsed isiksused, et julgevad näiteks klassiekskursioonil teistest erineda, iseendaks jääda ja alkoholiringis mitte osaleda. Nad leiavad sisukamat tegevust ja neil ei ole igav ka iseendaga. Väga palju, ilmselt enamik, on neid, kes pärast äraproovimist leiavad, et alkohol on mõttetu. Et see ei ole SEE, mida ta tegelikult otsib ja vajab, ning et see miski muu tuleb alles leida.

Kahjuks on ka neid noori, kellele alkohol pärast äraproovimist meeldima hakkab. Nad avastavad, et alkohol aitab unustada (või täita?) seesmist tühjustunnet. Kui teistmoodi ei osata sellest tundest jagu saada, on kahjuks alkohol ikka ja jälle abiks.

Miks on alkoholitarbimine suurenenud? Ilmselt sellepärast, et järjest raskem on keerulises ning pidevalt ja kiirelt muutuvas maailmas leida iseend, eluga kaasas käia ja jääda iseendaks.

Igaüks meist saab muuta maailma paremaks

Noorte väärtushinnangud ja hoiakud, ka isiksuse kujunemine algavad perekonnast ja neid vormib meie kultuur ja sotsiaal-ne keskkond. Vanemad peegeldavad oma maailma ja edastavad oma arusaamu maailmast kodus lastele. Kodust saadu kipub olema väga püsiv.

Kahjuks pakuvad ka formaalhariduse teadmistepõhised õppekavad vähe võimalusi iseendasse süüvimiseks. Kõigil lastevanematel kahjuks ei ole piisavalt raha võimaldamaks oma järeltulijaile erinevaid huvitegevusi ja nendega kaasnevaid eduelamusi. On väga kiiduväärt, et riigi tasandil tegutsetakse selle nimel, et noorte huvihariduse võimalusi suurendada. Kindlasti aga peab sellele mõtlema ja noortele võimalusi looma IGA omavalitsus!

Filosoof Erich Fromm avaldas oma teoses „Omada või olla” mõtte, et tasakaalu ja harmoonia saavutamiseks inimsuhete maailmas on võimalik kohaneda kahel teel:

1) omavas laadis (omastav, asju ihaldav, saagitsev, valitsev, ekspluateeriv ja manipuleeriv), mis viitab, et inimene on isiksusena ebaküps, teda painab tunne, et midagi on puudu;

2) olevas elustiilis (osavõtlik, abivalmis, ennast ja teisi austav). Selline küps isiksus on võimeline ennast ise väärtuslikuna tundma, ta ületab oma üleliigse suhetevajaduse ja tühisustunde. Ennast avastanud noorel ei ole ilmselt vajadust ka tundide kaupa arvutis rate.ee’d lehitseda, et enda kohta kiitvaid hinnanguid koguda.

Jälgigem Frommi mõtte valguses meediat ja infot, mis iga päev meie noorteni jõuab. Millist teed neist kahest peegeldab meie meedia? Mida meil peetakse ühiskonnas normaalsemaks? Ei ole vist kahtlust, et pigem esimest…

Ei saa teismeliselt tahta sisemist küpsust. Ta on alles läbi eneseavastuste selle saavutamise teel. See on 21. sajandil väga keeruline. Küll aga saame meie, täiskasvanud, teha igaüks midagi iga päev erinevates elurollides selleks, et maailm muutuks paremaks.

Tänapäeva noortel on võrreldes varasemaga teistsugune juurdepääs informatsioonile. Nad saavad suure hulga muljeid eakaaslastelt, raadio, televisiooni, videote, interneti kaudu ning tihti on seda informatsiooni rohkem, kui nad suudaksid läbi töötada, tõlgendada ja mõista. Päevasündmusi, kuuldut, nähtut tuleb analüüsida ja selgitada nendega koos, mitte eeldada, et nad ise mõistavad ja saavad hakkama.

Noored ON meie tulevik! Nemad loovad selle, see on meie noorte nägu. Kas olevik on siis meie nägu? Meie ju loome seda. Meie kasvatada on meie noored. Alustagem siis igaüks endast. Mida saan teha mina kui lapsevanem, mina kui omavalitsuse töötaja, mina kui … ameti esindaja, mina kui linnakodanik, mina kui õpetaja, mina kui sõber selleks, et me tulevikus elaksime koos paremas maailmas?

Marju Põld on Saaremaa Noorte Infopunkti juhataja.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 76 korda, sh täna 1)