Kuluhüvitised aktsiise varjutamas

Kuluhüvitised aktsiise varjutamas

 

Viimaseil nädalail on avalikkuse tähelepanu pälvinud riigikogu liikme staatuse seaduse muutmine. Eriti tulised vaidlused on puhkenud kuluhüvitiste teemal, eeskätt regulatsiooni muutmise vajalikkuse üle.

Ometi puudutab seadus ka teisi olulisi valdkondi, näiteks võib riigikokku valitud isik seadusemuudatuse kohaselt astuda tagasi enne ametivande andmist, mis kehtiva seadusega ei ole lubatud. Muudatus on tingitud kolme Euroopa Parlamendi liikme avaldusest oma mandaadist loobumise kohta.

Lisaks näeb seadusemuudatus saadikuile ette võimaluse taotleda riigikogu juhatuselt volituste peatamist alla kolmeaastase lapse kasvatamiseks. Nii et ka riigikogu liikmel tekib võimalus väikese lapsega koju jääda, nagu oleme harjunud loomulikuks pidama kõigi teiste vanemate puhul.

Aga nüüd siis kuluhüvitistest

Arvan, et „kuluhüvitis” on juba iseenesest ebaõnnestunud sõna – sest kuidas on võimalik kuluhüvitist kompenseerida, ilma et kulutused oleksid tõendatud? Siinkohal ei pea ma õigeks kogu ulatuses maksta kuluhüvitist, tšekke esitamata. Avalikkuse huvi ja pahameel on täiesti mõistetavad. Teisalt on meie riigis põhiseaduslikke ameteid, millega paratamatult kaasnevad kulutused ja kuidagi on neid vaja hüvitada.

Ma ei taha riigikogu kui institutsiooni olulisust alahinnata, kuid eesmärgiks tuleks võtta kõikidele Eesti riigi esindamisega seotud ametitele ühtse süsteemi kehtestamine. Rahvaliit teeb põhiseaduskomisjonile ettepaneku, mille järgi saaksid riigikogu liikmed sarnaselt valitsuse liikmetega ja presidendiga 20% esindustasu ning 10% jääks side- ja transpordikuludeks, mida tuleb dokumentidega tõestada.

Veidrad õigustused aktsiiside tõstmiseks

Kahetsusväärne on aga see, et kuluhüvitiste ümber tekkinud kära varju kipuvad jääma riigikogu pingelised arutelud tulumaksu ja aktsiiside teemal. Kurb on see, et koalitsioon on asunud ringkaitsesse ega soovi vastata opositsiooni esindajate küsimustele.

Rahvaliidu muutis ettevaatlikuks nii peaministri kui ka rahandusministri suust kõlanud väide, et aktsiiside kasvuga ühtlustatakse Euroopa Liidus kehtivad alammäärad. Järgmisena toodi välja, et aktsiise on vaja tõsta inflatsiooni ohjeldamiseks, sest valitsuse eesmärk on kehtestada euro 2011. aasta kevadel. Vahepeal aga väideti, et riigis tuleb edendada haridust ja tervishoidu ning selleks on ilmselgelt vaja täiendavaid vahendeid.

Rahvaliidu fraktsiooni on tõsiselt hämmastanud just valitsuse liikmete omavaheline ebakõla aktsiiside tõstmise õigustamisel, mis omakorda kinnitab, et kogu eelnõu on tehtud kiirustades. Kuidas muidu seletada seda, et näiteks elektrienergia aktsiisimäära soovitakse tõsta kolm korda kõrgemale Euroopa Liidu miinimumnõudest, eriotstarbelisel diislikütusel tõstetakse kaks korda kõrgemaks, kui seda nõuab Euroopa Liit? Seda loetelu võiks veelgi jätkata.

Meie eesmärk ei ole aktsiiside tõusule iga hinna eest pidurit tõmmata. Me ootame valitsusliikmetelt vastuseid ja analüüsi selle kohta, kui suure koormuse saab ühiskond tervikuna, millises mahus kasvavad iga inimese kohustused, kuidas see mõjutab inimeste toimetulekut, kas on ette nähtud meetmed kohalike omavalitsuste kasvavate kulutuste kompenseerimiseks, kuidas mõjutab eeskätt elektrienergia ja kütuseaktsiisi tõus meie ettevõtluse konkurentsivõimet ja milliseid abinõusid rakendatakse võimaliku salaviinaturu tekke vastu.

Palju küsimusi on vastuseta ja seega leiab Rahvaliidu fraktsioon, et kavandatav maksutõus ohustab majanduskasvu ja suurendab inflatsiooni, mis omakorda seab ohtu 2011. aastal eurole ülemineku. Üha rohkem on meid hakanud häirima kahtlus, et tegemist on praeguse võimuliidu katsega leida koalitsioonileppele rahalist katet ja aktsiisitõusu püütakse õigustada eurole ülemineku vajadusega, teades, et inflatsiooni ei õnnestu meil nii või teisiti ohjeldada.

Rahvaliit loodab siiski, et valitsus ei tegutse pimesi, omamata terviklikku programmi, ja suudab plaanitud mahus kavandatud aktsiisitõusu veenvalt põhjendada. Otsused, mis mõjutavad iga inimest, peavad olema hoolega kaalutud ja läbimõeldud.

Karel Rüütli on riigikogu kultuurikomisjoni liige.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 2 korda, sh täna 1)