Aiandushaigusest ökonurga alt

Aiandushaigusest ökonurga alt

 

Kui te talvel veedate aega kümnete aiandusajakirjade ja -teatmike seltsis, märtsis hakkavad teil näpuotsad tulitama esimest lumevaba mullalapikest nähes ja aprillist kuni uue lumeni on teie meelisasendiks, tagumik uurakil, kättpidi peenras küürutamine, siis põete üsna suure tõenäosusega aiandushaigust.

Nimetatud tõbi kipub olema eluaegne ja aja jooksul süvenev. Mõne aastaga kujuneb aiapidajal kindel haigusevorm: iluaiandus, köögiviljakasvatus, ravimtaimeaed, kollektsioonaed, puukool jne.

Ökoloogiline aiapidamine võimaldab kõik need erinevad vormid soovi korral ühtseks tervikuks seada ja seeläbi aastaringselt, suhteliselt vähese rohimise-väetamise vaevaga oma aiast rõõmu tunda.

Looduse rütme jälgivat aeda tasub rajama hakata seal, kus inimtegevus on maad vähe mõjutanud. Uusasumisse ökoaia rajamine on küll võimalik, aga aeganõudev, ja tihti tuleb aiapidajal alla anda ning kujundada “elupuuhekk krundipiirdeks, kallid püsikud kaunistuseks”-tüüpi tänapäevane aed (selle variandi puhul tasub appi kutsuda aiandusarhitekt, saab kiiremini ja tõenäoliselt odavamalt).

Segipööratud maapind, kuhu on paigaldatud maaküte, veetud täiteks peale pinnast ja maetud alla ehitusjäätmed, taastub aeglaselt. Selle paiga ökoloogiline tasakaal on aasta(kümneteks) rikutud, kümnete kruntide ulatuses laastatud maa avaldab omakorda mõju ümbritsevate looduskoosluste liigirikkusele, veerežiimile, tuulte liikumisele jne.

Kunagist taluaeda uuendama või metsaalust kujundama asudes võib aga looduslähedase aia rajamisega proovi teha.

Põhireeglid on lihtsad:

Ökoloogiline aed järgib ümbritsevaid looduskooslusi, kohalikke kliimatingimusi ja aastaringi kulgemist – enne kui asute taimi istutama ja peenraid maha joonima, võtke aega ümbruskonnas ringikäimiseks. Pildistage, joonistage üles erinevad taimerinded, määrake liigid. Jälgige, millised linnud ja putukad siin elavad, millised seened ja samblikud kasvavad. Laske teha mullaanalüüs, et teada saada, millistele taimedele see sobib. Tehke tähelepanekuid vähemalt ühe aasta vältel, jälgige päikese liikumist, sademete hulka, tuulte suunda. Esimese aasta tulemusena koguneb teil kodukoha loodusest rikkalikult materjali.

Ühtegi puud pole vaja kergekäeliselt maha raiuda, rohtu niitke inimese käiguradadelt – kui vaikselt tegutsete, kohanevad teiega siinsed asukad ega kiirusta põgenema. Muld vajab vihmausse, aed sulelisi: pange varakevadel aeda pesakastid, ka kakkudele – nemad hoiavad tasakaalus näriliste (sh mügride) arvukust. Võsa võtke maha mõistlikult, et anda aiale valgust, kõrge alustaimestikuta mets mõjub ebaloomulikult. Lageraiet tuleks vältida, tekkivad tuulekoridorid võivad saatuslikuks saada elamutele, üksikult püsti jäetud puudele ja ümbruskonna metsale, kus tekib tormimurd.

Ökoaeda istutatavad taimed kordavad lähikonnas esinevaid looduslikke liike – kui looduslikult kasvab teie aias kuusk, rikastage oma aeda kuuse eri vormidega; harilikku kukerpuud täiendab punaselehine vorm, kõrgemad ja madalamad eri värvi lehtedega paburitskid; kuslapuule leiab nii söödavate marjadega, lõhnava kui ka väänduva kaaslase jne. Muru külvamiseks võiks sügisel koguda seemneid oma aias kasvavatelt rohttaimedelt või siis valida sobiv segu (varjumuru).

Muld, väetis, tõrjevahendid, multš jms tulevad oma aiast. Looduslähedase aia toimimise põhiprintsiip on, et midagi ei lähe raisku: biolagunevad jäätmed kompostitakse, saadud viljakat mulda kasutatakse aiamaal; taimi väetatakse ja parasiite tõrjutakse looduslike vahenditega, näiteks nõgeseleotisega. Sõnniku annavad ideaalis oma loomad, kui see pole võimalik, küsige abi ümbruskonna loomapidajatelt. Kuivkäimla sisu kompostitakse ja kasutatakse väetisena.

Oma aed annab kõik eluks vajaliku. Tasakaalustatuse printsiip kehtib ka ökoaias – lisaks sellele, et aed pakub silmailu ja puhkamisvõimalusi, kasvatab maa ka marjad, söögijuurikad ja puuviljad. Metsamarjadele ja ravim- ning maitsetaimedele saate jätta loomuliku kasvuruumi, neid mitte niites. Metsikutest viljapuudest esineb meil kõige rohkem pihlakat, harvem metsõunapuud, lodjapuud. Valige tarbeaiale sobiv koht, kasvatage kultuure, mis teie aias vilja kannavad. Viljaka aia head abimehed on mesilased, saage nendega tuttavaks!

Ökoaednik kuuleb, näeb ja teab – ei ole keegi meist sündinud ilmatark. Soovitan läbi lugeda vähemalt kolm ajakirja Maakodu aastakäiku ja hoida silm peal Maalehe lisal „Targu talita”. Häid nõuandeid leiab ka www.greengate.ee lehelt. Head abilised on aastakümneid tagasi välja antud “Maaelaniku koduaed”, “Nurmelt ja niidult”, “Aianduse käsiraamat”, aga ka “Mardikate välimääraja”, “Eesti taimede kukeaabits”, “Eesti looduskultuur”, “Eesti elusloodus” jpt.

Artikli algusse tagasi minnes – mis sa, aiandusehaige, talvel muud ikka teed, kui loed tarku raamatuid, kuulad loenguid. Mine tea, lähed ehk Räpinasse või Luuale õppimagi… Nüüd, suvel, ei tohiks aga unustada Saaremaa kaunist loodust! Võtke aega ja käige läbi Vilsandi rahvuspark ja Viidumäe, kõndige Karujärve kallastel ja tundke tallaga kive ja merikarpe rannal. Teie suur aed ja elutuba on Saaremaa.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 101 korda, sh täna 1)