Prestiižne kutseharidus

Sattusin üks päev ETV-st enne AK-d vaatama ühte saadet, mis rääkis metallimeestest. Oskustöölistest, kes keevitavad, valmistavad ja panevad kokku metalldetaile. Firmajuht rääkis oskustööliste puudusest ja et suurema osa töötajatest on nad kohapeal ise koolitanud. Saatejuht oli välja otsinud tublid oma ala spetsialistid ja teinud nendega intervjuu.

Selliseid saateid näeb telerist harva. Saateid, mis räägiksid lihtsate inimeste tihtipeale mitte kõige lihtsamast tööst. Siinkohal tasuks manitseda mitte ainult televisiooni, vaid kogu meediat üldse, sest ka lehtedes, ajakirjades, raadios jagatakse ruumi ja aega eelisjärjekorras üheõhtustaaridele, kõmulistele modellidele, rikastele ärimeestele ja niigi tähelepanu all olevatele poliitikutele. Keda huvitab madalapalgaliste lihttööliste igapäevaelu? Kõik tahavad olla rikkad, kuulsad ja edukad.

Nõukogude ajal olid igas liiduvabariigis ja rajoonis omad töökangelased, keda premeeriti puhkusereiside, korterite ja kõikvõimalike soodustustega. Tööinimesed olid au sees ja meil ei olnud kunagi puudust keevitajatest, ehitajatest, õmblejatest.

Praeguse aja ülikoolide sisseastumisstatistikat jälgides võib üsna kindlalt öelda, et kõige atraktiivsemad erialad on suhtekorraldus, ärijuhtimine ja psühholoogia.

Veel mõnda aega tagasi olid alakonkursiga kutsekoolide erialad noorte meelest väheprestiižikad. Õnneks hakkab kutsekoolide maine ja õppekvaliteet viimasel ajal paranema, kutsekoolis õppimine ei näi noortele enam alandav. See on pigem juba nagu uhkuseasi, kui sa oskad oma kätega midagi teha! Sellised inimesed leiavad alati tööd.

Pealegi ei suudagi kõik noored pärast 12 aastat koolipingis istumist veel 3–5 aastat ülikoolis kuiva teooriat õppida. Ka sellega tuleb valikute tegemisel arvestada. Et kas oled teoreetik või praktik.

Tänapäeva ülikoolihariduses praktilist poolt ei ole. Pärast kolmeaastast bakalaureuseõpet tuleb ennast tööturu jaoks täiendada veel mitu aastat. Kutsehariduse omandamisel saad aga kohe tööle asuda. Kohe esimesel õppesemestril.

Eesti elukestva õppe võimalused on mitmekülgsed. Pärast kutsekooli ja seal kindla ameti omandamist saab soovi korral õpinguid ülikoolis jätkata alati.

Valikuid tehes peaks arvesse võtma mitte tulevase töökoha palganumbrit, vaid eeskätt mõtlema, mis on sulle südamelähedane. Lõpuks tehakse ju ikka seda, mis kõige enam rahuldust pakub.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 27 korda, sh täna 1)