Kuressaare kunstnikke oodatakse Tammisaarisse

Kuressaare kunstnikke oodatakse Tammisaarisse

 

28.–30. maini tutvusin Tammisaaris meie sõpruslinna kunstieluga, tehes ühtlasi ettevalmistusi Kuressaare kunstnike näituseks, mis peaks teoks saama käesoleva aasta oktoobrikuus.

Soome linn Tammisaari (rootsi k Ekenäs) on üks Kuressaare kaheksast sõpruslinnast, aga kõige esimene ning tõenäoliselt kõige lähedasem oma merelisuse ja tuttavlikult armsa vanalinna poolest. Meie linnaelanike arvgi on üsna sarnane: Tammisaaris üle 14 000 ja meil üle 15 000. Tammisaari kaugus Helsingist on 90 km.

Kahe linna sõprussuhete algus jääb Eestile murrangulisse aastasse 1988, mil ülemeresuhted olid eriti toetavad ja hingekosutavad. Linnadevahelisi sõprussuhteid on nende aastate jooksul arendatud mitmeti: vahetatud valitsusdelegatsioone ja kultuuriprogramme, tehtud tervishoiualast koostööd, loodud seltse jpm.

Kunstialaseid kontakte võib nimetada pigem juhuslikeks kui traditsioonilisteks. Tihti on need sõltunud eeskätt sellest, kes on olnud kunstiühenduste juhtfiguurid, ja seda nii siin- kui sealpool lahte. Iga kultuurivahetus nõuab nii mõnegi tõkke ületamist, mis peaasjalikult seotud küll rahalise poolega.

Kunstisuvi tegi otsad lahti

Kõige kuulsam linnu ühendav kunstiprojekt on kahtlemata olnud Kuressaarest alguse saanud „100 open windows“ (korraldajaks ühendus Kunstisuvi), millesse oli kaasatud nii Kuressaare kui ka Tammisaari.

Minu küllakutsujaks Tammisaarisse oli sealse kunstiühenduse esimees Ralf Friberg, kes on ühtlasi Tammisaari volikogu liige ja kultuurikomisjoni esimees ning keda kõnetatakse austavalt ambassador (suursaadik). Ralf Friberg oli ka see mees, kes kindlakäeliselt juhtis Tammisaari kunstnike visiiti Kuressaarde 2005. aasta merepäevadel.

Toona tõid tammisaarlased Raegaleriisse suurepärase maalinäituse. Meie omalt poolt võimaldasime neil koos meie kunstiinimestega osaleda vabaõhumaalimise õpitoas, kus juhendajaks oli kunstnik Tiit Pääsuke.

2007. aasta oktoobrikuus oodatakse meie kunstnike näitust Tammisaarisse. Minu ettevalmistavat reisi sõpruslinna oli koos Fribergiga kavandanud Tammisaari linnavalitsuse kultuurisekretär Matts Blomqvist. Vahemärkusena olgu öeldud, et Tammisaari linnavalitsuse kultuuriosakond koosneb vaid kahest kultuuriametnikust, üks neist kultuurisekretär ja teine muusikasekretär, ning nende õlul on pea kogu linna kultuurielu juhtimine.

Mastaapne külamuuseum Fiskarsis

Programm, mis oli minu jaoks koostatud, hõlmas nii kunstiasutuste kui ka Soome ühe erilise turismiobjekti – Fiskarsi küla – külastamist. Seal nähtu osutus hoopis mastaapsemaks kui ettekujutus või tuttavatelt kuuldu lubas. 1649. aastal asutatud ja 19. sajandi alguses mahajäetud vanad rauasulatuse tootmishooned on ümber kujundatud muuseumideks, näitusesaalideks, käsitööpadadeks, müügikohtadeks, kohvikuteks jne. (Fiskarsi uus tehas töötab vaid 10 kilomeetri kaugusel.)

Sellest mõnekilomeetrisest maa-alast on kujunenud üks Soome tuntuimaid turismimagneteid. Pea kõik teavad Fiskarsi tehase kääre ja aiatööriistu, aga toodete sortiment on tänapäeval oluliselt suurem, ja kõike seda saab näha ühte vanasse tööhoonesse asutatud muuseumis.

Soomlased ise nimetavad Fiskarsi küla elavaks tööpajaks ja seda eelkõige seetõttu, et sinna külla on tulnud uus elu: juba aastakümneid on Fiskarsisse elama kolinud kunstiinimesi, kes on rajanud neisse mahajäetud hoonetesse oma kodud ja ateljeed. Moodustatud on Fiskarsi käsitööliste, disainerite ja kunstnike kooperatiiv ja avatud töökodasid külastavad turistid aastaringselt.

Ühistegevus ja näituste korraldamine on loomeinimesed liitnud ühiseks pereks. Mõtlemisainet on siin meilegi, kes me vanu tööstushooneid (villavabrik, veetorn, leivakombinaat…) kipume nii kergekäeliselt lammutama ja tihtipeale ei leia käestläinud keldritele inimsõbralikke lahendusi.

Sõbralik linn Tammisaari ootab meid

Teine reisipäev tõi kaasa kohtumise Tammisaari linnapea härra Mårten Johanssoniga. Põhjanaabritel käib suhtlemine lihtsalt ja soojalt. Põgusat visiiti jääb meenutama kingitus linnapealt – suur kunstialbum soome varasemast kunstist, mille sees ka Tammisaarist pärit kõige kuulsama kunstniku Helene Schjerfbecki tööd. Tammisaarlased on väga uhked selle üle, et see naiskunstnik on nende linnas elanud ja loonud. Just neil külaskäigu päevil oli linna kultuurikomisjonis arutlusel Schjerfbeckile mälestusmärgi püstitamine.

Kuna minu Soome-sõidu põhieesmärgiks olid siiski näituse korraldamisega seotud probleemid, siis veetsin õige mitu tundi Tammisaari muuseumis. Imetlesin muuseumi sisekujundust, mis oli lihtne ja leidlik: muuseumi ruumides kulgevad otsekui tänavad, mille soppides saab teada põnevaid ajalooseiku, kohtuda juba tuttava naiskunstnikuga tema elutoas ja mõnel „tänaval“ on pink, kuhu istumisel tuleb ajalugu kõrvaklappide kaudu ise sinu sisse.

Kuressaarlaste jaoks broneeritud näitusepinnad asuvad 100-aastase muuseumi uuemas osas ja paiknevad kolmel korrusel. Ruumid sobivad väga erineva kunsti eksponeerimiseks. Näitust nimega „Elvää taidetta Kuressaaresta“ (võiks tõlkida „Elujaatav kunst Kuressaarest“) oodatakse Tammisaarisse oktoobrikuu keskel. Näitus jääb avatuks 19. oktoobrist 4. novembrini, mida kinnitab ka Tammisaari muuseumi näituste buklett.

Olen kindel, et nii Saaremaa kunstiklubi kui ka Saaremaa kunstnike liidu ja liitumata kunstnike osavõtul saame kokku mitmekülgse näituse, mis annab ettekujutuse meie linnas ja saarel tehtavast kunstist. Ja siis saab juba rääkida, et on sündimas näituste vahetamise traditsioon kahe linna vahel. Soovitan kunstiinimestel valmistuda eelseisvaks näituseks ning tegeleda suvel agaralt loominguga.

Tammisaari näituse töid ootame Raegaleriisse alates 10. septembrist.

Lii Pihl,
kunstikuraator

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 45 korda, sh täna 1)