Vähikatk võib lõpetada Saaremaal vähipüügi

Vähikatk võib lõpetada Saaremaal vähipüügi

 

On selgunud, et Põduste jõest leitud surnud vähid põdesid vähikatku. Saaremaa vähkide ohtlik haigus diagnoositi Norra veterinaarinstituudi
laboris. Esimesed surnud vähid leidsid Põduste jõest kala püüdnud harrastuskalurid juba aprillikuus.

Surnud vähkidest informeerisid keskkonnateenistust ka Põduste jõe ääres jalutanud inimesed. „17. aprillil nähti Põdustes surnuid vähke juba hulgaliselt.

Kontrollimas käies leidsime nii elusaid kui surnuid isendeid. Võtsime proovid, fikseerisime ja saatsime edasisele uurimisele,“ rääkis keskkonnateenistuse kalanduse ja jahinduse peaspetsialist
Jaan Ärmus.

Aprilli lõpupoole levis haigus allavoolu kuni jõesuudmeni välja. 20. aprillist alustasid keskkonnateenistuse spetsialistid uurimist leidmaks haigustekitajat või protsessi algallikat.

13 000 surnud vähki

„Käisime läbi enam kui 5,5 kilomeetrit jõe kaldaid. Esialgu kahtlustasime mingit tööstusreostust, kuid seda me ei avastanud. Siis saime informatsiooni, et jaanuari alguses suri hulgaliselt vähke ühes Pähkla kasvanduses. Infot kontrollides selguski, et seal oli surnud umbes 13 000 vähki,“ teavitas Jaan Ärmus.

Koostöös Eesti maaülikooliga alustati edasist uurimist. Saamaks adekvaatset vastust saadeti vähid Norra veterinaarinstituuti, kus teadlastel
sellelaadseks tööks suuremad kogemused ja nüüdisaegne aparatuur. 14. juunil saabus Norrast vastus, et Põduste jões elanud vähkide surma põhjustas vähikatk.

Jaan Ärmuse sõnul oleks õigeaegne informatsioon Pähkla vähkide suremisest aidanud haiguse leviku looduslikesse veekogudesse ära hoida.
Spetsialistid arutavad olukorda

Täna arutatakse Saaremaa keskkonnateenistuses koostöös teadlastega, mis saab vähi populatsioonist edasi. „Eelkõige lähtume ikkagi Põduste jõest.

Seal tuleb katk lokaliseerida. Töötame välja haiguse levikut tõkestavad meetmed. Katk on hakanud levima ka vastuvoolu. Põduste jõe lisaharud on ühenduses Lõve jõega ja kui katk sinna pääseb, siis levib see juba üle
Saaremaa,“ arutles Jaan Ärmus.

Väliste tunnuste järgi on katkuhaigeid vähke raske määratleda. Ärmuse sõnul puudusid Põduste jões surnud vähkidel otseselt katkule iseloomulikud tunnused.

Vaatamata sellele palub keskkonnateenistuse peaspetsialist inimestel, kes surnuid vähke leidnud, keskkonnateenistust sellest kohe informeerida.
„Mida kiiremini me haiguskoldele jälile jõuame, seda parem. Usun saarlaste ja meie saart külastavate inimeste mõistlikkusse. Seeläbi tagaksime olukorra, et mõne aasta pärast võiksime taas veekogudest
terveid vähke püüda. Põduste jões kasutusel olnud kalapüügivahendid
tuleb korralikult desinfitseerida ja kuivatada.

Kui kalamees läheb Põduste jões kasutatud püügivahendiga teise veekogusse püüdma, võib ta niiviisi tahtmatult katku levitajaks muutuda,“ hoiatas Ärmus kalamehi.

Linnud kannavad haigust edasi

Samas märkis keskkonnaspetsialist, et linnudki võivad ohtlikku haigust edasi kanda. „Lindude vastu me ei saa, aga inimeste teadlikkus peab
olema kõrge,“ märkis Jaan Ärmus.

V ähikatk teisi vee-elanikke ega linde ei ohusta, aga nende kaudu võib haigus levida küll. „See haigus on konkreetselt vähkidega seotud. Kuna tegemist on seenhaigusega, siis võivad vees olevad seenespoorid
kanduda edasi nii lindude kui ka kaladega, aga samuti kalapüügivahenditega,“ selgitas Ärmus.

Tänasel arutelul võetakse luubi alla ka Eesti kala- ja vähikasvandusi
puudutava seadusloome küsimused. Ärmuse sõnul tuleks kala- ja
vähikasvandused litsentseerida. Seaduse järgi algab vähipüügihooaeg
tänavu 1. augustist ja kestab kuu aega.

Seoses vähikatku avastamisega Saaremaal, kahtleb Jaan Ärmus, kas sellel aastal üldse vähkide püüdmiseks luba anda. „Väga suure tõenäosusega
võib arvata, et tänavu Saaremaal vähke püüda ei tohi,“ nentis Ärmus eile.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 115 korda, sh täna 1)