Vastukaja: Nudism on vabadus, kuid kas ikka on

Homme algab kauaoodatud suvi. Ilmad aga püsisid suvised juba pea kolm nädalat. Linna on vallutanud turistid ja rannad on täis kilkavaid lapsi ja päevitavaid noorukeid.

Saaremaa piirneb kõigist ilmakaartest merega, osa randa on kivine ja ujumiskõlbmatu, teine osa jälle puhas ja liivane ning endiselt populaarne ujumiskoht ka tänavu. Linnast Sõrve poole on maantee äär sõiduautosid üpris tihedalt täis tipitud, rääkimata parklatest, mis on sõidukeid tuubil täis hiliste õhtutundideni. Ujumas käiakse kogu perega ja mere ääres ollakse võimalikult kaua. Selles pole midagi taunimisväärset. Küll aga ei vaadata meie ühiskonnas soosivalt nudistidele.

Enne kui hakata kellegi üle kohut mõistma, mainin, et mina pole nudismi vastu ega poolt. Ise ma ka nudist pole ja avalikus rannas end ei paljasta.
Nagu selgub, on Kuresaares ja selle lähiümbrusse jäävad rannad küll avalikud, kuid otseselt ühtegi randa nudistidele Saaremaal pole.

Ka linnavalitsuses ei ole keegi mõelnud avaliku ranna rajamisele, mis oleks konkreetselt mõeldud nudistidele. Kui paljud meist üldse tunnistaksid end vabalt ja ilma igasuguse valehäbita nudistiks ning läheksid randa, kui see oleks näiteks Titerannas? Karta võib, et sellest tuleks suur kisa ja rand jääks nudistidele eraldamata.

Mõni aeg tagasi oli suur poleemika seoses nudistidega Pirita rannas, kus üks aktivist käis ja lehvitas nii rannavalve kui ka politsei nina all Pirita linnaosavalitsuse määrust, olles seejuures ise täiesti alasti.

Otsisin võõrsõnastikust välja nudismi vaste ja sain seletuse: alastikultuur; alastiolekut pooldav ja propageeriv mõttelaad, naturism. Nudismi pooldjad nõuvad õigust liikuda alasti mitmetes avalikes kohtades nagu rannas, spordiväljakutel.

Minu jaoks on nudistide alastiolek vastuvõetav selleks mõeldud rannas. Samas spordiväljakuid on juba veidi raskem spetsiaalselt nudistidele eraldada. Ning kas selline alasti liikumine ei hakka natuke meenutama liputamist? Lapsevanemad viivad oma pojad ja tütred trenni ning kas kujutate ette olukorda, kus treener on nudist ja alustab treeningtundi alasti? Ega kujuta vist küll.

Seejuures ei saa ühtegi mõttelaadi suhtuda halvustavalt senikaua, kui see ei kahjusta avalike huve. Kuna Kuressaares pole kahjuks ühtegi nudistidele mõeldud avalikku randa, siis avaneb võimalus end vabalt ja alasti tunda oma erarannas. Ent nagu sellegi koha pealt selgub, pole erarandades olukord eriti parem. Ka oma koduõues pole nudist kaitstud, sest kui naaberkrunt asub 20 meetrit eemal, siis privaatsust pole.

Ja ega vist igaüks tahakski endale naabriks nudisti – tuleb sulle mõnusal laupäeva pärastlõunal nii muuseas külla ja sina ei suuda pärast seda kolm päeva oma 73-aastasele vanaemale ära seletada, et see ongi su rahulik naaber.

Turistidega on lood hoopis teised. Hotelli rõdul peesitades ja ennast paljastades ollakse „sellega pinnuks silmas” kirikulistele, mis muidugi on äärmiselt kahetsusväärne. Sellest tuleb ka aru saada ning kuigi klient on kuningas, pole ka kuningale kõik lubatud. Loomulikult ei taha ükski kirikusse siseneja või sealt väljuja silmata rõdul alasti peesitavat turisti. Häbi on mõlemapoolne.

Kuid ka sellises olukorras on võimalik leida lahendus. Kui arvate, et võiks ehitada kõrgema tara, siis eksite – see pole lahendus. Päikest võetakse rõdul, mitte keldris. Alustama peaks teavitustööst puhkajate seas. Kuigi ilmad on kohutavalt kuumad ja lämbed, siis ennast paljastada võiks siiski sündsuse piirides.

Piir, kus lõpeb sündsus ja algab liputamine, on imeõhuke. Kui sellest piirist kogemata üle astuda, siis juhtubki see, mis hakkab sündsustunnet riivama. Siit ka mõtlemisainet igaühele. Kus lõppeb sündsustunne?

Marina Tigasing

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 303 korda, sh täna 1)