Mittekristlik Türgi EL-is?

Mittekristlik Türgi EL-is?

 

Türgi pole tegelikult üldse nii idamaine ja range islamiusuline riik, kui ma enne selle maa külastamist ette kujutasin. Seal on küll väga usklikke ja traditsioone järgivaid inimesi, kuid suurem osa elanikest ei erine sakslastest, itaallastest jpt rahvastest millegipoolest. Ei tao nad midagi päevast päeva peaga vastu mošeepõrandat. Neil on teisigi huvisid peale Allahi teenimise.

Teenindus, söögikohtade puhtus, head teed, mugavad bussid ja tihe raudteevõrgustik pani mind nii mõnigi kord imestama. Kuna käisin Türgis kahe sõbrannaga, sai meil seal kombeks öelda: ”Ära tee nüüd nägu, nagu näeksid esimest korda …” Kohati tundsime ennast nii, nagu tuleksime kuskilt kaugelt … metsast. Türgi söögikohtade teeninduse tase ja transpordi mugavus ning kiirus üllatas positiivselt mitmel korral.

Kayseris, ühes Kesk-Türgi linnas, saime juhuslikult tuttavaks kohaliku marmoriäriga tegeleva mehega, kes meid enda juures majutas ja kohalikust elust-olust rääkis. Mustafa arvas, et Türgi ei peaks Euroopa Liiduga liituma ja seda mitmel põhjusel. Lisamärkusena mainin, et paljud türklased, kellega reisi jooksul suhtlesime, leidsid, et Türgi saab EL-ita hakkama ja et selle ühenduse liikmeks olemine tekitaks vaid pingeid.

Tegelikult on Türgil palju Euroopa Liidu nõudeid täitmata. Vähemalt veerand Türgist ehk selle kaguosa on tihedalt asustatud kurdide poolt ning väga probleemne. Nii Euroopa Liidu kui ka Türgi enda jaoks. Kagu-Türgis käisime ka ise. Silma torkas vahest see, et piirkond on vaesem ja vähem arenenud kui ülejäänud Türgi. Transporditingimused on kehvemad, majad on viletsemad ja nagu türklased ise väidavad, on Kagu-Türgi peamiseks probleemiks kurdide kuritegevus ja terroriaktid.

Türklased räägivad, et kurdide terroriakte toetavad ameeriklased. See piirkond, mis on antud hetkel Türgis konfliktne ja mille pärast türklased kurdidega kaklevad, on rikas nafta poolest. Marmoriärimehe meelest toetab kurde ja nende tegevust Türgis USA valitsus, lõhestades riiki ja tekitades sisepingeid. Eurooplased näevad asja teistmoodi.

Türklastele on esitatud mitmed territoriaalsed nõudmised. Ärimees ütles, et Türgi tugev vastasseis Kreekaga maa-alade pärast võib olla üheks EL-i liikmeks mitte saamise põhjuseks. Tema meelest on Kreeka avaldanud soovi saada Istanbulist allpool asuvad Lääne-Türgi alad endale. Minu mäletamist mööda ei ole Kreeka sellelaadseid ametlikke avaldusi varem teinud.

Veel üks asjaolu, miks Türgi pole ikka veel Euroopa Liidus, on Põhja-Küprose juhtum. Põhja-Küprosel asuvad Türgi sõjaväebaasid ja muu sellega seonduv. Türklased ise väidavad, et etniliselt koosneb Põhja-Küprose elanikkond valdavalt türklastest ja seetõttu ei mõista nad, miks peaksid nad sellest piirkonnast lahti ütlema.

Asjaolu, mis võib kaudselt mõjutada Türgi ja EL-i vahelisi suhteid, on I maailmasõja aegne armeenlaste genotsiid. Türklased pole oma süüd tunnistanud ja kahe riigi vahelised suhted on olnud teravad juba pikemat aega. Türklased väidavad, et armeenlaste massiline hukkamine oli põhjendatud sellega, et paljud türgi naised olid armeenia meeste poolt vägistatud. Seega oli armeenlaste tapmine türklaste kättemaks naaberriigile maailmasõjaaegsete barbaarsuste eest. Kindlasti pole asi aga tegelikult nii lihtne.

Suurt vastuseisu Türgi võtmisel Euroopa Liitu, mida võib pidada kristlikuks ühenduseks, põhjustab ka religiooniküsimus. Türgis on ametlikuks riigiusuks islam ja EL-i hirmutab, et rahvaarvult liidu kõige suuremaks riigiks võib saada islamiusuline Türgi. Kõige selle hirmu taga on tegelikult teadmatus ja islamisusuliste riikide negatiivne esindamine massimeedias.

Tõdesime ka ise, et tegelikult on moslemid kristlaste, ateistide jt suhtes väga sallivad. Nad ei taha oma usku pähe määrida ning seda misjonäride kombel levitada ja maailmas propageerida. Islamit lähemalt uurides leidsin mitmeid sarnasusi kristlusega.

Paljud arvavad, et Türgis ja üldse islamiusulistes maades diskrimineeritakse naisi ja piiratakse kõikvõimalikel viisidel nende õigusi. See on aga järjekordne eksiarvamus ja eurooplaste eriline oskus näha kõike oma künka otsast. See, et naised ei eksponeeri ennast ja katavad oma keha, pigem kaitseb neid, kui ahistab. Naised hoiduvad ahistajatest, vägistajatest ega tekita tänaval kõndivais meestes ebasündsaid mõtteid.

Paratamatult tõmbavad naise paljastatud õlad, jalad, sügav dekoltee, lahtised juuksed jms endale isegi kõige külmema mehe tähelepanu. Samas ei saa ma väita, et kõikides islamimaades austatakse naist ja peetakse lugu tema inimõigustest. Türgi kohta võin aga küll väita, et kaasaegne türgi mees austab naist ja oskab ennast talitseda paremini kui kristlikku kultuuri esindav gruusia mees.

Paljud asjad ja reeglid, mis esmapilgul naisi piiravad, on tegelikult üsna ratsionaalsed ja põhjendatud. Näiteks ei tohi naine kunagi mošees mehest eespool palvetada. Selle põhjendus on järgmine: kui naine palvetaks mehe ees, viiks ta mehe mõtted Allahi juurest maiste asjade juurde ja mees ei suudaks jumalale mõelda.

Rääkides türklase igapäevaelust ja palkadest, mainiti, et keskmine palk jääb 6000–7000 krooni vahele. Kõik sõltub kogemustest, haridusest ja ametikohast. Küsimuse peale, miks paljud türklased elavad Euroopas, vastati mulle, et need türklased, kes praegu Euroopas elavad, on sinna kolinud pärast II maailmasõda, kui Türgi riik oli tugevas depressioonis ja kriisis.

Nüüd, kui türklaste elu on tunduvalt paremaks läinud, hakkavad paljud emigreerunud türklased ja nende järglased kodumaale naasma.

Üllatav oli ka see, et suurema osa tööst, mis on seotud teeninduse ja kaubandusega, teevad mehed. Naisi poemüüjate ja ettekandjate rollis praktiliselt ei näe. Igal pool on mehed. Tundub, et türgi meeste jaoks pole selles sfääris töötamine alandav, seetõttu teevad meeskelnerid ja poemüüjad oma tööd pühendumise ja entusiasmiga. Naistel kui laste sünnitajail ja kasvatajail on türgi perekondades oluline roll. Mees peab aga pere ülalpidamiseks raha teenima.

Põhiline probleem, millega Türgis kokku puutusime, oli keelebarjäär. Paraku on nii, et kohalikud ei räägi midagi peale türgi keele. Harva kohtasime inimesi, kes oskasid vähesel määral saksa keelt, inglise keelt ei osatud isegi paljudes hotellides ja söögikohtades. Türgis olles õppisime küll selgeks mõned türgikeelsed väljendid, kuid suurema osa ajast suhtlesime kohalikega žestide ja kehakeele abil.

Türgi arenenud majandus, infrastruktuur, soodne geopoliitiline asukoht ja rikkalikud maavarad on Euroopa Liitu pannud liitumistingimusi ja Türgile esitatavaid nõudmisi leebemaks muutma ning otsima võimalusi islamiriigi uniooni kaasamiseks.

Türklased peavad ennast väga kaasaegseteks ja liberaalseteks. Türgil on oma õigussüsteem, iseseisev ja sõltumatu sõjavägi, toimiv majandus, arenenud infrastruktuur, nafta ja positiivse ellusuhtumisega töökad kodanikud – kõik see kokku annab Türgile teiste islamiriikide ees suure edumaa.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 135 korda, sh täna 1)