Na, tervidust teitele!

Na, tervidust teitele!

 

Ui,ui, nüid oo sii oome nöuksed pühad, vaada, et peeb ühna kaks lippu välje panem ning teite maa- ning linnavalitsusel aidab jälle nende sinimustavalgedega lehvita, mes leinapeeva pidupeevaks tegid.

Pole jo seel lintist külges olnd, nat ma lehest lugesi. Kas politsei oo nüid maavanema ning linnapea senne tembu eest kinni ka pandnud, seda ma preet äi tea.

Vaada, nöhugeste peevade nat jaanipeev oo, kohte oo jo vanarahvas egatsugust ütlemist välje mötlend, a et aeg oo edasi löind, siiss tegi ma vehe neid vanasönast ringi, et tänas peeva inimene ka muistab, mes mede esivanemad uskust.

See oo siiss sedasi.

Kui vanaste toodi jaaniöösse tüdrugule salaja lillest ning pärast uuridi, kis töi, siiss nüid löödakse jaaniöösse aknaid sesse ja pärast uurib asje politsei.

Kui vanaaste söidedi jaanipeeva öhtu paadiga merele ning lasti seeld ragette, siiss nüid saadakse ammas verele ja visadakse pudelid vette.
Kui vanaste olid tüdrugudel jaanipeeva uued riided selgas, sest jaan töi mihe, siiss nüid pole tüdrugudel jaaniöhta suurd midad selgas ning nii mönigid Jaan saab senne öhta miheks.

Jaanipeeva öösse oli taris läbi jöö minna, siiss oli ummigu saapa sees raha. Nüid, kui sa märgade jälgtega umigu kuju jöuad, lööb naine so maha.
Vanaste ööldi, et kui enne jaanipeeva ühe sääse vöi parmu ee tapad, siiss tuleb ühessakümmend juure, kui pärast jaani, siiss kaub ühessakümmend ee. Nüid vöid sa kas vöi ühe parmu tapmise pärast pulkade taha minna, a juure tuleb neid nii ennem kui pärast jaanipeeva.

Vanaste tehti sönajälgadest pärg ning panti pee alla – siiss pidi kallimad unes nägema. Nüid vahedakse kallimaid nönda tihesti, et terve suguvösa p`saa muud kut pärgast tehje.

Vansti vötsid pöllumihed tule juurest tuhka ja viskast maha, et siiss pidi sügise eed saaki saama. Nüid istudakse oopis arvudi taha ning nupudakse, müs moodi PRIA keest raha käde saada.

Vanaste pidi jaanituleld tulles keik riided alla kukkuda laskma, midad äi tohtind üle pee ee vötta, siiss äi pidand önn mette maha jetma. Nüid lastaks ega piu järel riided alla kukkuda ning önne oo nii palju, et veta kudas tahad.
Kui vanaste pidi peidmes pruudile kase kodu viima, siiss nüid oo easte, kui ta pruudi juure minnes kaskest maha äi söida.

Vanaste vahtist tüdrugud jaanipeeva löukesi – kis keikse ennem nägi kahte löukest ligistikku laulmas, sennel oli önne oota. Nüid oo tüdrugud rohkem kurge kartmas ning nupudavad, kinne keest see önn oo oota.

Vanaste panid tüdrugud magam minnes pahemasse jälga suka. Kis tuli seda unes ee vetma, sennele saigid mihele. Nüid äi pane tüdrugud magamis aegu isegid püksist jälga ning sarvi tehtaks ikka ilmpsi ning oma mihele.

Ma vöiks soole sii egatsugust öpedussönu veel peele lugeda, mes sa jaanipeeva tehje vai mette tehje tohid, a ma arva, et sa oled isegid nii tark ning teed, et öige jaanipeev akab ikka puhvedist peele ning kui kraam oo otsa saand, siiss sa saad seda ka peele kella kaheksmad juure osta. A joonud peega ee sa akka mette üle tule üppama, sedas vöivad midad asjad ee keeda.

Ning vöidu peeva kohta p`tohi midad sandisti öölda, see oo moo meelest eestlas jäuks kallindris keikse tähtsam peev. Sennepärast ma soovigid soole eed peeva!

Neh, olga ning!

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 29 korda, sh täna 1)