Saarlased ja muhulased – teerajajad merelinn Kotkasse

Saarlased ja muhulased – teerajajad merelinn Kotkasse

 

„Tere tulemast merelinn KOTKASSE!“ kutsub eestikeelne poolesajaleheküljeline värvitrükis naaberriigi elanikke maalilisse enam kui 55 000 elanikuga sadamalinna, kus kuuldavasti igal linnakodanikul oma alus.

Ja tõsi see on. Igas lahekäärus on sadamad. Nii kaugele kui pilk ulatub, näed aina laevu, väiksemaid ja suuremaid, vanu ja uusi, uhkemaid ja ajahambast puretumaid, kaatreid ja jahte, plastikust ja puust – igasuguseid.
„Merelinn Kotka ootab ja võtab sel suvel rõõmuga vastu külalisi. The Tall Ships Races toob Kotka Kantasatamasse maailma suurimad ja kauneimad purjelaevad. Linna tänavad ja rannad täituvad meremeeste ja purjetamissõpradega. Lisaks võimalustele imetleda uhkeid laevu pakuvad kotkalased kogu nädala jooksul oma külalistele muudki huvitavat tegevust ja üritusi,“ on trükisest lugeda.

Kotkas tajud igal sammul, et tegemist on merelinnaga. Isegi tänavapingid on seal (mere)lainelised. Kaldapealsed toitlustuskohad on hubased. Imetlusväärne maretaarium sadade vee-elukatega, pargid ja skulptuurid, Hamina lähedal ajalooline Vene tsaaripere jaoks 1889. aastal avatud Langingoski kalastuskeskus.

Saarlannad laevas laevaperet ja turiste teenindamas

Enam kui aasta tagasi alustas Saaremaa Laevakompanii tütarfirma Narva Line parvlaevaga Vironia ühenduse pidamist Sillamäe ja Kotka vahel. Laevapere liikmete hulgas on palju saarlasi ja muhulasi, ka saarlannasid.
„Tere, saarlased!“ kõlas reibas naishääl Vironia toiduletis jaanikuu kuuenda päeva pärastlõunal. Kes siis saarlasest ajakirjaniku ära tundis? Nägu on tuttav ja hääl ka. Ei või olla?! Kuressaare üks professionaalsemaid kokkasid Vironia pardal ametis. Aga nii see on. Võõbe Uus jättis kuivamaaroti elu ja sellest aastast on ta meremees.

„Sügisel mõtlesin, et mis oleks, kui läheks merele. See tunne lihtsalt tuli. Jätsin oma töö Kuressaare 1. lasteaias. Käisin ära merekoolis. Lõpetasin kursused ja nüüd olen Vironia peal meremees. Kui inimene väga tahab, siis saab merele, mina sain,“ tutvustas Võõbe Uus lühidalt „meremeheks“ saamise lugu.

Merele tulekut Võõbe ei kahetse, kuigi töökeskkond on võrreldes Kuressaare töökollektiividega midagi muud.

Kaptenisillalgi on Võõbel võimalus päevas kolm korda käia. „Minu ülesanne on ka kaptenisilda varustada. Nemad seal on magusalembelised. Viin neile kohvi, puuvilju ja suupisteid.

Vaade kaptenisillalt on võrratu. Kui hommikul sinna esimest korda kell viis lähen, siis merele avanev pilt on kirjeldamatu. Kahjuks ei oska ma kasutada värve ja pintslit. Nii väga tahaks mõnikord nähtut maalina jäädvustada,“ rääkis klienditeenindaja.

„Eks koduigatsus tekib vahetuse lõpupoole. Kodus on jällegi oma tööd. Rohin lillepeenraid. Mulle meeldib, kui vahepeal saan näpud mullaseks teha. Maakodu on Kaali järve lähedal,“ pajatas Võõbe Uus.

Andra Kabur soovitab laevaski turistidele Saaremaa kesvamärjukest
Tornimäelt pärit Andra Kabur teenindas kliente Vironia päikeseteki baaris. Kõige minevam kaup näis olevat Saaremaa Tuuliku õlu. Andra ütles, et Saaremaa patrioodina ta just seda kesvamärjukest turistidele soovitabki.

Neiu tuli laeva ema kutsel. Nüüd tunneb ta end juba kogenud klienditeenindajana. Baaridaami amet on vaid osa klienditeenindaja tööst. Meri ja laev Andrale meeldivad ning küllap ka rühikad ontlikud vormis meremehed, kes oskavad nägusale tütarlapsele meelitusi öelda.
Andra sõnul tuleb tal sõbrannadele ja sõpradele väga palju jutustada, mida ta laevas teeb, missugune laevaelu üldse on.

„Küsitakse nii palju. Igasuguste asjade vastu tuntakse huvi, nii mere, laeva kui ka Kotka linna vastu. Kotka on juba päris tuttavaks saanud. Kaunis linn. Igal esmaspäeval on meil võimalus linnas käia. Sadamast on linna lühike maa. Kõik on väga tore. Praegu veel mujale ei taha. Võib-olla tulevikus lähen ka teistele liinidele, et näha teisi linnu ja riike,“ andis Andra teada.

Tiina Ansperi sõidab Kuressaare, Tallinna, Sillamäe ja Kotka vahet
Kuressaarest pärit Tiina Ansperit jagub mitmesse kohta. Tihti on ta Sillamäel, siis jälle Tallinnas, Kuressaares või Kotkas. Soomes ei olnudki saarlannal aega ajakirjanikega kaasa sõitma tulla. Tööasjad Kotkas võtsid oma aja.

„Kotkas on meil oma esindus ja check-in. Mul tuligi seal käia, töötajatega vestelda ja oma igapäevast tööd teha,“ rääkis Tiina Ansperi.
Müügijuhi tööks on lepingute sõlmimine, klientide otsimine ja broneeringute tegemine ja veel sada pisemat asja, lõpetades arvete väljastamisega klientidele.

Ida-Virumaal on Tiina Ansperi lausa omainimeseks saanud. Töö on Tiinal küll pingeline, kuid huvitav. See nõuab suhtlemisoskust ja kohalike olude tundmist.

„Kotkas on meil väga suur toetus. Ida-Virumaal oli alguses üsna raske, kuid läheb kogu aeg paremuse poole. Ida-Virumaa endine maavanem Ago Silde tegi väga palju ära oma maakonna ja selle liini tutvustamiseks. Soomlasi sõidab juba päris palju ja neil on Ida-Virumaal palju vaadata,“ teadis Tiina Ansperi.

Kapten Jaak Kärm: mida silm ei näe, seda näitab radar, mida radar ei näe, seda näitab elektronkaart

Kapten Jaak Kärm sõidab liini ilma lootsita, kuna ta on teinud Soomes ka lootsi eksami. Juuni alguses tehti laevas viimaseid ettevalmistusi ka ülemise teki kasutuselevõtmiseks. Sellega tuleb laevas üks kolmandik tekipinda juurde. Ülemisele tekile paigutatakse sõidukid. Alumine tekk jääb veoautode jaoks.

Kapten Kärmiga ühes vahetuses oli muhulasest vanemtüürimees Ivo Keerd. Hellamaa külast pärit Ivo pole maatööd unustanud. „Eks tuleb heinatöölegi käed külge panna ja vanemaid aidata. Kahe nädalaga jõuab kodus üsna palju tööd ära teha,“ tegi vanemtüür laevas heinatööplaane.

Seitse jalga vett Vironiale kiilu alla! Ja head lugejad – miks mitte just selle laevaga Kotkasse sõita, vaatama seda imelist linna ja kaunist Haminat, mille vanalinna puumajad eelmisest ja üle-eelmisest sajandist on juba omaette vaatamisväärsus.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 229 korda, sh täna 1)