Saarlased Südamete Laulusillal

Saarlased Südamete Laulusillal

 

Eesti-Soome kultuurisidemed ulatuvad enam kui 80 aasta tagusesse aega.

Teadaolevalt esinesid eestlastest torupilli- ja sikusarvemängijad ning rahvaviiside lauljad Helsingis toimunud laulupeol juba 1921. aastal. 1937. a sõlmisid eestlased ja soomlased aga vaimse koostöö kokkuleppe kultuuri- ja haridussuhete edendamiseks.

Toredaks jätkuks kahe naaberriigi esimesele ühisele laulupeole 2000. aastal oli 15.–17. juunil toimunud soome-eesti ühislaulupidu “Südamete laulusild” Poris, mis on tõeline muusikalinn.

Eesti poolt olid esindamas kolm poiste-, kolm laste-, 40 nais-, 11 mees- ja 39 segakoori ning 8 orkestrit, kokku 2000 lauljat ja pillimängijat. Koos soomepoolse laulurahvaga oli pidulisi üle 5000. Saaremaalt osalesid peol kolme koori – segakooride Waldia ja Horele ning naiskoori Piret – esindused, kokku 62 lauluhinge.

Peo lauluraamat sisaldas 29 laulu, millest osa olid eestikeelse, osa soomekeelse, mõned aga kakskeelse tekstiga, samuti üks rootsikeelse tekstiga laul. Heliloojatest olid esindatud M. Saar, V. Tormis, U. Sisask, A. Ritsing, U. Naissoo, Ü. Vinter, J. Sibelius, F. Pacius, S. Palmgren , P. J. Hannikainen, J. Holma jt.

Laulupeo raames toimus rida huvitavaid sündmusi, nende hulgas kooride võistulaulmine, kontserdid erinevates paikades, sealhulgas ka Pori kirikutes. Naiskoor Pireti esinemispaigaks oli Teljäni kirik, mille avaruses kõlas oivaliselt kõikide esinejate piano.

Laulupidu ise algas tunnipikkuse rongkäiguga ja tipnes laulupeo peakontserdiga, mis vältas rohkem kui kolm tundi. Lustlikuks piduliste kohtumispaigaks oli igaõhtune festivaliklubi, kus telgialune helises hilisõhtuni võimsa ühiskoori lauljate häältest ja kus võis koos tantsu vihtumas näha nii noori kui ka päris eakaid koorilauljaid.

Silja Tammeleht

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 64 korda, sh täna 1)