Võidupüha ei võrdu jaanilaupäevaga

23. juuni on enamikule meist jaanilaupäev koos jaanitule, õlle ja vorstidega. Rõõmustavad pidulised, õnnelikud on kaupmehed ja tootjad, kohe nii õnnelikud, et saadavad juba ette välja pressiteateid oletatava müügiedu kohta.

On ju tore, kui neil-meil hästi läheb. Kuid kas siiski ei oleks õigem vaadata korra kalendrisse, kus 23. juuni kohale on kirjutatud „võidupüha“, ning hetkekski mõelda ses kommertslikus virr-varris ja küsida endalt: mis päev see siis tegelikult on? Miks igal aastal toimetatakse sel päeval võidutulega, peetakse paraadi ning seisatatakse langetatud päi ausammaste juures?

Võnnu lahingu aastapäeva otsustati hakata tähistama võidupühana president Pätsi ajal. Kui täna küsida, kui palju üldse Võnnu lahingust teatakse, võib olla enam kui kindel, et vastused tulevad üsnagi ebalevad. Ometigi peaks iga koolilaps une pealt öelda oskama, mis 23. juunil 1918 toimus. Oli ju Võnnu lahing see, mis otsustas Vabadussõja saatuse ning sealt edasi kogu meie rahva tuleviku.

Jah, isamaalisus ja rahvuslikud tunded ei ole enam moes, aadete ning rahvuslippude lehvitamise aeg jäi uude ärkamisaega, kaheksakümnendatesse aastatesse.

Sellega võib isegi mõneti nõustuda, kuid kui ma manan silme ette kunagi Ameerika Ühendriikides nähtu… Henry kindluses, kus neil kunagi olid oma vabadussõja kõige suuremad lahingud, langetati igal päikeseloojangul riigilipp ja sellest tseremooniast olid osa saama tulnud paljud-paljud kohalikud. Sest see oli nende jaoks oluline.

Muidugi võib öelda, et Ameerika on suur ja rikas riik ning neil pole selliseid eksistentsiaalseid muresid nagu meil. Kuid kui veidigi meenutada Eesti omariikluse taastamise aega, olid toona rahakott ja riik täiesti pöördvõrdelises sõltuvuses – ma ei räägi siin ekstreemsest lubadusest süüa kartulikoori, vaid ikka oma riigi olulisusest oma rahvale.

Kui teeks nii, et võtaks homme väheke aega, mõtleks enne õlle ja vorsti järele minekut veidikenegi oma riigist ja priiusest, võtaks ühes rahvuslipu ning läheks seisataks hetke Vabadussõja samba juures. Usun, et vabadus on neid hetki väärt.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 31 korda, sh täna 1)