Jaaniaeg Abrukal

Kena kevade on otsas ja loodetavasti kaunis ja soe suvi alanud. Mis aga peamine, jaaniaeg on kätte jõudnud. Kui jõule poleks, elakski eesti rahvas jaanipäeva oodates.

Aeg aga liigub linnutiivul ja pidupäevi jätkub nii suve kui talve sisse. Alles see oli, kui jõulude ootel ringi toimetasime. Lastel pead jõulusalmidest sassis, pereemadel piparkoogi- ja praelõhnad magadeski meeles ning pereisad jõuluõlle ja takuhabeme muretsemisega ametis.

Ning kõigi lootuste krooniks oli maad kattev valge lumevaip ja külmakraadid. Kõik selleks, et tähistada aastalõpu tähtsamat sündmust. Nii rõõmustasime siis, kui päeva pikkust võis sentimeetritega mõõta.

Nüüd aga on suvi ja inimene Eestimaal tunneb rõõmu aasta pikimast päevast ja kõige lühemast ning valgemast suveööst selle sees. Eestimaa suve ühel oodatumal hetkel vaevalt et keegi unistab külmakraadidest ja maad katvast valgest lumetekist, nagu see jõuluõhtul oli.

Kuigi jah, kui meeldivalt soojad ilmad jahedamatega asendusid, sai naljatlemisi aasitud, et kisub külmaks, ilmselt hakkab jaaniaeg kätte jõudma. Tuuli ja torme näinud eestimaalast ei üllata aga millegagi, seda enam et jaanituli annab sooja ja rõõmusädeme südamesse ning lisab valgust jaaniöösse.

Seda, kui palju Eestimaal jaanilõkkeid valmis seati, ei oska vist keegi kokku lugeda. Abruka jaanitule plats oli rahva ootel valmis juba mõnda aega.

Ning kõik see, mis ühe korraliku jaaniõhtu juurde käib, ka olemas ja jaanikuliste ootel. Meest, kelle pilli järgi Abruka rahvas nende jaanide aegu tantsu vihtuma hakkas, oodati jaanilaupäeva õhtul suurelt saarelt Saaremaalt, nimeks on tal Ain Hannus. Muidugi on meil välja kujunenud ka traditsioonilised jaaniõhtu üritused, ilma milleta kohe kuidagi ei saa – jaaniõhtu jalgpallimats, saare naiste köietõmbamise võistlus ja veel mõnda põnevat.

Jaanide ootel ja heinateo vahel on Abrukal muudki korda saadetud ja valmis meisterdatud. Vahepeal on Abruka kalmistule kerkinud nägus hoone, kus kalmistu inventari hoida, samuti toimetati Kaarma valla eestvedamisel kalmistu jäätmekogumiskohtadesse konteinerid mittekomposteeruvate jäätmete tarvis. Vastvalminud vabaõhulava juurde tõi ehitaja, kelleks on Saare KEK, töödejuhataja Enn Kiili eestvedamisel poolpalkidest pingid 150 vaataja-kuulaja tarvis. Pingid said paika kohalike meeste jõu ja nõuga.

Nüüd pole muud kui esinejad leida ja pidu püsti panna. Seni küll peame läbi ajama meretuultes karastunud esinejatega, kes ilma käes olemisega harjunud ning kellel pillid ja muu aparatuur hõlma alla ära mahub ja röögatut hinda ei maksa. Kui vabaõhulava endale kunagi ka katuse peale kasvatada suudab, siis ehk õnnestub meil siia kutsuda ka mõni huvitav ja eksklusiivne esineja. Aga juba jaaniõhtul said nii vabaõhulava kui ka istepingid ära katsetatud ja järele proovitud.

Läinud teisipäeval ja kolmapäeval viibisid Saaremaal maasekretärid üheksast maavalitsusest, keda Saare maavanem Toomas Kasemaa maavalitsuste koordinaatorina oli palunud osalema nõupidamisele. Kuna nõupidamise päevakorra üheks punktiks oli „Väikesaarte seaduse võimaluste rakendamisest Kaarma valla Abruka saare näitel koos külastusega“, siis saabuski töine ja asine seltskond maasekretäre teisipäeva õhtul Abruka saarele. Vana tõde on see, et tühi kott ei seisa püsti, ole või valmis maasekretär.

Pärast kehakinnitust tutvusid külalised Abruka elu-oluga. Saarel ringi liikudes saadi osa ka kaunist loodusest. Et mitte töiste mõtetega magama minna, sai päevatöö väsimus saunalaval välja higistatud, sellele vaatamata jätkus arutelu hiliste õhtutundideni. Hommikul asus toimekas seltskond puhanuna tagasiteele Saaremaa poole, meelel ja mõtetes kindel soov veel kord tagasi tulla.

Nädalavahetusel olid võidupüha ja jaanipäev. Üle Eestimaa lehvisid mastides sini-must-valged lipud ja õhtu saabudes süttisid jaanilõkked. Oli päev, mille saabumist me võib-olla eneselegi märkamatult pikisilmi ootasime.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 31 korda, sh täna 1)