Suursaadik tuleb külla

Möödunud nädalal lugesime teadet, et Venemaa suursaadik Nikolai Uspenski külastab Saaremaad. Ma ei tea, mis on ta külaskäigu programmis, juttu oli ka sõjas langenute vennashaudade külastamisest.

Saaremaal tuleks talle anda neis asjus hea õppetund. Õpetlikku materjali on küllaga. Mind on juba ammu pannud imestama, miks mõni saarlane, kes selle küsimuste ringiga detailselt kursis, pole kusagil üleriigilise levikuga ajalehes siinseist kogemusist kirjutanud. Selle asemel vaatame ETV „Pealtnägijas“ Vahur Kersna kohati hea maitse piiri ületanud reportaaži hooldamata ja lagunevaist hauamonumentidest mitmel pool mujal Eestimaal.

Tingimata tuleks härra Uspenskiga teha peatus Muhu ema juures, viia ta Lõopõllule ja teistele kalmudele, kus ühishaudu kaunistavad kunstipärased mälestusmärgid.

Kudjape annab kommentaaridetagi paraja õppetunni. Ometi kuluks tingimata ära üksikasjalik selgitus, kuidas sakslased tihedas koostöös kohalikega on oma langenute eest hoolitsemise korraldanud. Mitte nii, nagu samuti möödunud nädalal kuulsime Kärdlast, kuhu ootamatult ja kohalikke teavitamata ilmusid Vene mundris mehed ühishauale asjatama.

Kuuldavasti olid seal tegevad ka noorteorganisatsiooni Naši aktivistid. Kui Venemaal sakslaste moodi langenute mälestamiseks ja nende haudade eest hoolitsemiseks organisatsiooni pole, võiks ju Naši selle asja oma hoole alla võtta – selle asemel, et Tõnismäel lolli mängimas käia. Küllap leiaksid nad siis ka samasugust koostööaldist abi, nagu on leidnud sakslased.

Kui suursaadik tuleb siia mitte meid õpetama ja kasvatama, vaid koostööd otsima, küllap ta siis teretulnud on. Sõjas langenud ja nende mälestuse austamine ei ole tõesti asi, mille pärast kakelda.

Heino Kään,
Muhu

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 17 korda, sh täna 1)