Üks visa ja põhjalik Kadri

Üks visa ja põhjalik Kadri

 

Kadri Vinni (pildil) oli üks kolmest (teised kaks olid Kristiin Albert Kuressaare gümnaasiumist ja Mikk Saaretalu Saaremaa ühisgümnaasiumist) tublist Saaremaa elluastujast, kellele tänavu lõpuaktusel anti Vammala Lions-klubi Karkku stipendium.

Kadri lõpetas edukalt Kuressaare täiskasvanute gümnaasiumi. Kaugõppes. Kui keskkooli lõpetamine on iga normaalse noore inimese vägagi normaalne tegu, siis Kadri puhul on see kangelastegu. Seetõttu, et sünnitrauma tagajärjel peab Kadri käimisel kasutama käimisraami. Paraku on ju teada, kuivõrd on meie linnatänavad, asutused, koolid kaasa arvatud, valmis selleks, et ka käimispuudega inimestel oleks võimalik liigelda.

Kiidusõnad abistajatele

Kadri ütleb kohe, et temal on elus vedanud – tal on võrratu isa. Kuna nad elavad Möldri külas, mis asub Kuressaarest 20 kilomeetri kaugusel, tuli isal tütar igal hommikul autoga kooli viia ja pärast kooli tagasi koju tuua. Ja nii tervelt 12 aastat. Põhikooli lõpetas Kadri Salmel. Seal sai ta hakkama, sest talle oli määratud abiõpetaja.

Suures koolis, st Kuressaares tuli vähemalt esialgu ette raskusi. “Kuna kaldteesid ei ole, pidi ju keegi mind trepist üles aitama,” meenutab Kadri. “Aga kui abi palusin, kõik aitasid. Sõbrad ja klassikaaslased tulid alati appi.” Vaid kiidusõnu jagub Kadril oma parimale sõbrannale Kristile.

Õppetöö Kuressaare täiskasvanute gümnaasiumi kaugõppeosakonnas toimus kaks korda nädalas – teisipäeviti ja laupäeviti. Ja ikka nii, et isa tõi ja viis. Mõnikord ka suur vennas Raul.

Mitte kordagi ei tulnud Kadrile pähe mõte, et teeks poppi. Õppimine lihtsalt meeldis. Meeldis, sest Kuresssaare täiskasvanute gümnaasiumis on Kadri sõnul vägagi normaalsed õpetajad: ”Nad võtsid meid kui täiskasvanud inimesi.”

Õpetajad ütlevad, et Kadri oli üks väga järjekindel õpilane. Emakeele õpetaja Ester Kuusiku sõnul oli see tüdruk oma visaduse ja põhjalikkusega eeskujuks paljudele.

Kooli direktori Ly Kallase väitel polnud õpetajate hulgas mingit kahtlust, et Lionsi stipendiumi vääriline on just nimelt Kadri Vinni.

Kodus on Kadril üks armas ja kõige parem sõber. See on koer Roksy. Seesama mõnus karvanäss, kes Kadri kõige tähtsamal päeval, lõpupäeval, tema jalge ees pildil lamaskleb. “Kui midagi muud teha ei ole, siis lähen Roksyga jalutama,” räägib Kadri.

Tulevik on lahtine

Mis Kadrist edasi saab? Seda ta veel ei tea. “Esialgu mõtlesin, et puhkan aastakese. Eks siis näe. Praegu ei tea ma õieti isegi, mida ma edasi õppida tahaks.”

Kadri lugu on lihtne ja ilus. Gümnaasiumi lõpetamine on kindlasti üks ja tähtsamaid õnnestumisi tema eluteel. Ei tahaks lugeda moraali, aga Kadriga vesteldes ja temast kuuldes kipud tahes-tahtmata võrdlema teda nende poiste ja tüdrukutega, kel kõik käed-jalad terved ja mõistust peas vaata et ülearugi, aga kes jätavad lihtsalt kooli pooleli. Sellepärast, et ei viitsi, et koolis tuleb ka pingutada ja vaeva näha.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 171 korda, sh täna 1)