Euroliidu tippkohtumine: sõlmitud on väga segane ja kahemõtteline kokkulepe (1)

Käesoleval nädalal kirjutasid Euroopa juhtivad päevalehed väga palju täpselt nädal tagasi Brüsselis lõppenud Euroopa Liidu tippkohtumise tulemustest.

Londoni konservatiivne ajaleht The Times avaldas artikli, mille pealkiri on juba paljuütlev – „Kokkuklopsitud tehing tõendab Euroopa jõuetust ravida oma haavu“ (Patchwork deal proves Europe cannot heal its deepest wounds).

Leping, mis möödunud nädalavahetusel Brüsselis sõlmiti, on portree Euroopa tulevikust. Tegemist on äärmiselt segase, seesmiselt vastuolulise kokkuleppega, mille kõik olulisemad punktid on kahemõttelised ja järelikult ka juriidilises mõttes ebaselged. See leping peegeldab väga hästi neid ühiseid iseloomujooni, mida väga kirev 27-liikmeline liit justnagu peaks praegu omama – neid ühiseid tunnusjooni on aga äärmiselt vähe, palju vähem, kui seda riigipeade ja valitsusjuhtide kõlavasõnaliste ilukõnede alusel võiks järeldada.

Edasi jätkab The Times väga kujundlikult: Brüsselis saavutatud kokkulepe on Saksamaa kantsleri Angela Merkeli saavutus, kuivõrd võib saavutuseks nimetada ühe paberi üllitamist, mida eelnevalt ei eksisteerinud. Sellel paberil olev tekst on väga inetu sõnasõja tulemus, paber ise aga oli kortsus, tükkideks rebitud ja seejärel uuesti kokku kleebitud.

Euroliidu riigipeade viimast kokkulepet iseloomustab Londoni päevaleht järgmiselt: see on nagu kirev lapitekk, mis koosneb kolme liiki üksteisele vasturääkivatest seisukohtadest: üks liik seisukohti võimaldab liikmesmaade edukat enesetaandamist vastuvõetud otsuste täitmisest, teine liik kehtestab korra, kuidas liikmesriik saab ühineda vastuvõetud otsuste elluviimise protsessiga, ja kolmas liik uue lepingu sätteid võimaldab otsuste täitmist seitsmeks aastaks edasi lükata.

Ajaleht jätkab: kõik see demonstreerib 27 liikmesriigi vahel saavutatud üksmeele piiratust, kuid sellise suure vaevaga saavutatud kompromissi tulemus on, et kokkuleppe olulisemad sätted ei ole üheselt tõlgendatavad.

Mõnevõrra leebemalt kommenteeris Brüsselis toimunud tippkohtumist üks teine briti päevaleht, praegu võimul olevale Tööerakonnale lähedalseisev väljaanne The Guardian. Nimelt oli ajaleht seisukohal, et Brüsseli tippkohtumise peamiseks „tulemuseks oli, et Euroopa siiski saavutas kokkuleppe ja ühines”.

Kantsler Angela Merkel, kes juhtis Brüsselis peetavaid pingelisi läbirääkimisi, väitis, et tal õnnestus vältida katastroofi. „Me leppisime kokku selles, mida edasi teha,” märkis ta, rääkides uuest kokkuleppest, mis peaks varasema põhiseadusliku lepinguga võrreldes olema vähem radikaalne ja mis ei nõuaks rahvahääletusi. „Kõik see kinnitab, et Euroopa lõpuks ühines.”

Prantsuse vasakpoolne ajaleht Liberation võrdleb euroliidu tippkohtumisel saavutatud kokkulepet Frankensteiniga, märkides, et see dokument kujundati teadlikult väga segaseks, sest on kokku pandud kiirustades ja kõigele lisaks kaunistatud veel seisukohtadega, mis on laenatud ajaloo prügikasti visatud Euroopa põhiseaduslikust leppest (nagu teada, hääletasid prantslased ja hollandlased selle leppe 2005. aastal rahvahääletustel maha – toim).

Austria ajaleht Der Standard tegi aga rõhuasetuse neile muutustele, mis euroliitu peagi ees ootavad. Ajaleht kirjutas, et 2009. aastal peaks euroliidu juhtkonnas tekkima välisministri ametikoht, kuid ka liidu presidendi ametikoht. Mõlemal ametikohal oleva isiku pädevus on küllaltki suur ja nende peamiseks ülesandeks euroliidu ühtse poliitika väljatöötamine muu maailma suhtes.

Mis aga puudutab uut hääletussüsteemi otsuste vastuvõtmisel, siis siin, jätkab austria ajaleht, ei tule muutusi enne 2014. aastat. Üleminek nn kahekordse enamuse süsteemile saab teoks alles seitsme aasta pärast, kuigi algselt kavatseti ka siin teha muutusi juba 2009. aastal. Kõne all on uus otsuste vastuvõtmise mehhanism, mille kohaselt on otsus heaks kiidetud vaid siis, kui selle poolt on 55% liidu liikmesmaadest, mis esindavad 65% liidu elanikkonnast (nn kahekordne enamus).

Prantsuse konservatiivne õhtuleht Le Monde kirjutas juhtkirjas, mis kandis pealkirja “Tagasihoidlik võit”, sellest, et euroliidu edukad tippkohtumised sarnanevad üha enam õudusfilmidega: neil kohtumistel kasvab pidevalt psühholoogiline pinge, kusjuures lahendus saavutatakse alles kohtumise lõpuminutitel.

Nagu ühele tõeliselt euroopalikule kompromissile viimasel ajal tavaks, nii saavutasid ka seekord sõlmitud kokkuleppest kõik enda jaoks midagi head ja kasulikku. Sakslased näiteks säilitasid hääletamisel „kahekordse enamuse” põhimõtte. See kindlustab neile kõikides euroliidu institutsioonides kõige rohkem hääli.

Poolakad aga saavutasid selle, et uus hääletussüsteem hakkab täiel määral kehtima alles seitsme aasta pärast, kuid selle pika aja jooksul võib nii mõndagi veel muutuda. Brittide saavutus on, et neil ei tule enam vastu vaielda nn fundamentaalsete õiguste hartale. Prantslaste meeleheaks aga lülitati uuest kokkuleppest välja meeldetuletus „vabast ja mittemoonutatud konkurentsist”, mis avab rohelise tee ultraliberalismi alatustele, kirjutab ajaleht.

Kuid Le Monde’i arvates on Brüsselis äsja lõppenud tippkohtumise kõige suuremad võitjad uus Prantsuse president Nicolas Sarkozy ja Briti uus peaminister Gordon Brown – nimelt on uus kokkulepe piisavalt muudetud ja see võimaldab neil tulevikus vältida rahvahääletuste korraldamist.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 23 korda, sh täna 1)