Jokk Nasva moodi (1)

Jokk Nasva moodi

 

Vahelduseks vanadele Kuressaare linna ajalugu puudutavatele lugudele avaldan seekord ühe vägagi kaasaegse ja aktuaalse külaloo. Tegelikult on see tükike Nasva küla kroonikat, mis pretendeerib peagi ajalooks saama.
Lugupidamisega Nasva küla elanik Kalle Kesküla

20.07.1993 – Kuressaare vallavolikogu kinnitas Nasva maakorralduskava, mis jättis jõe kaldaribad ja jõesaared riigile. Nasva inimesed olid sellega päri, kuna need on alati üldkasutatavad alad olnud.
23.01.1995 – Kuressaare vallavanem sõlmis tähtajatu maakasutuse lepingu Arvi Tasaga kaldaribale ümber tema vanaisa rajatud lautrikoha.
07.03.1996 – Kinnisturaamatusse kanti Reediku kinnistu, omanik Edna Kesküla.
23.09.1998 – Kuressaare vallavalitsus nõustus Aino Jalaka taotlusega laiendada Jalaka talu piire jõe kaldajooneni. Sama korraldusega laiendati veepiirini veel neli põhjapool maanteed asuvat kinnistut. Ka lõunapool maanteed asuvaid kinnistuid laiendati veepiirini, ent külavanema (Edna Kesküla) teadmata.
10.03.1999 – kinnisturaamatusse kanti Oidu kinnistu, omanik Arvi Tasa.
1999. aasta – liideti Kaarma ja Kuressaare vald.
Sügis 2001 – külavanemaks valiti Arvi Tasa.
26.03.2003 – Viimsi elanik Olev Mihkelson tegi Kaarma vallavalitsusele avalduse ühe Nasva jõe saare erastamiseks.
31.03.2003 – Lipimätta erastamist Olev Mihkelsonile toetas seitsme Nasva elaniku allkirjaga kiri vallavalitsusele.
28.05.2003 – vallavalitsus kiitis heaks Reediku turismitalu äriplaani.
17.06.2003 – Reedikul käinud valla komisjon ei andnud turismitalule tegevusluba, kuna Nukiaianuki telkimisplatsil pole teid, elektrit ja veevärki.
10.09.2003 – minister Villu Reiljan allkirjastas maa-ameti taotluse Nukiaianuki jätmiseks riigi omandisse.
01.10.2003 – vallavalitsus (Villu Reiljani erakonnakaaslane Kaarma vallavanem Ülo Vevers) rahuldas ministri taotluse.
22.10.2003 – vallavolikogu määras Nukiaianuki sihtotstarbe: sihtotstarbeta maa. Reediku kaldariba hakkas salaja muunduma Luhavälja maaüksuseks, mina aga jätkasin heauskselt kommunikatsioonide rajamist Nukiaianukki.
Jaanuar 2004 – Nukiaianukki ilmusid maamõõtjad. Edna Kesküla küsimusele, mida kutsumata külalised meie maal teevad, vastati, et nad ei tea, aga Kalev Kangur (tookord maa-ameti peadirektor, kelle teenistussuhe on praegu peatatud – toim) teab.
16.02.2004 – Kalev Kangur allkirjastas Luhavälja maaüksuse piiriprotokolli. Piirinaaber Edna Kesküla allkirja saamiseks seletati talle, et maamõõtjad täpsustasid kaasaegsete aparaatidega kümmekond aastat tagasi mõõdulindi abil mõõdetud Reediku kinnistu piire ja allkirja palutakse mõõtmistulemustele. Edna Kesküla kirjutaski heauskselt sellele paberile (see oli Luhavälja maaüksuse piiriprotokoll) alla. Asja tähtsuse rõhutamiseks ootas maja ees töötava mootoriga auto, et vanainimese allkiri kiiremini kätte saada.
01.04.2004 – minister kinnitas käskkirjaga Luhavälja maaüksuse jätmise riigile.
09.04.2004 – Kalev Kangur võttis mind maa-ametis vastu, kuid eitas enda seotust Nasva jõe kaldaribaga. Ma ei osanud kahtlustada kõrge riigiametniku lausvalet.
31.05.2004 – Kalev Kangur tegi taotluse järgmise tüki Nasva jõe kaldariba, Lipimätta ja veel ühe jõesaare jätmiseks riigile Luha maaüksuse nime all.
08.06.2004 – Kaarma vallavalitsus nõustus Kalev Kanguri järjekordse taotlusega.
09.06.2004 – registreeriti 10 480 m2 Luhavälja kinnistu 34804:001:0089. Sellega rikuti maakorraldusseadust (juurdepääsutee puudumine kinnistule) ja kohanimeseadust (et kinnistamisteates Nukiaianukki tehtud maaüksust ära ei tuntaks).
21.07.2004 – vallavolikogu otsustas Luha maaüksuse sihtotstarbe: maatulundusmaa.
29.07.2004 – vallavalitsus kooskõlastas Kalev Kanguri juures kokku pandud Luha kinnistu (Lipimätas + Sampsoni jõgi + veel üks jõesaar + Nasva jõe kaldariba, mida rentis Arvi Tasa) suuruse. Leping Arvi Tasaga lõpetati.
02.11.2004 – keskkonnaministri käskkiri kinnitas Luha maaüksuse jätmise riigile.
06.12.2004 – registreeriti 4,72 ha Luha kinnistu 34804:001:0095. Rikuti veeseadust, maakorraldusseadust ja kohanimeseadust.
31.03.2005 – sõlmiti leping 4,72 ha Luha kinnistu vahetamiseks Moonika Mihkelsonile (Viimsi vald, Tammneeme küla, Tammneeme tee 23) kuuluva 3,25 ha Tõnni kinnistuga Lümanda vallas Viidu külas.
28.04.2005 – Nasva inimesed tegid vallavalitsusele protestikirja, kuna Olev Mihkelson keelas juurdepääsu jõele, sh külavanema juurdepääsu vanaisa rajatud lautrikohale.
12.05.2005 – külakoosolekul avalikustati Kalev Kanguri ja Olev Mihkelsoni tehingud Nasval. Valla maatalituse juhataja ei osanud meie küsimustele vastata.
13.05. ja 20.05.2005 – saatsime kirjad Nasval vastamata jäänud küsimustele vastuste saamiseks. Vallavalitsuse kiri tuli kolm kuud, ent sisuliste vastusteta.
13.05.2005 – vallavalitsus tegi järelepärimise keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskusele Nasva jõe haru (190 m pikkuse Sampsoni jõe, mis voolab ümber Lipimätta) omandikuuluvuse kohta. Vastuses teatati, et Sampsoni jõgi kuulub riigile.
27.05.2005 – Moonika Mihkelson võõrandas Luha kinnistu OÜ-le Lipimätas, mille omanik Tarmo Mihkelson on samast perest.

15.07.2005 – vallavalitsus tegi keskkonnaministeeriumile taotluse Sampsoni jõe tagastamiseks riigile ja Luha kinnistu piiride muutmiseks.
Suvi 2005 – õigusbüroo Aarenburg (Tallinn, Gonsiori 3-20) saatis Arvi Tasale kirja ettepanekuga sõiduservituudi seadmiseks Oidu kinnistule Olev Mihkelsoni kasuks. Sellega kaasnesid Olev Mihkelsoni ähvardused temaga sõdimise mõttetusest, kuna tal olevat kõrgete riigiametnike hulgas tutvusi.
02.08.2005 – Saare maavanema kt Hans Teiv soovitas pöörduda õiguskantsleri poole, et Nasva inimesed oma maikuust saadik vastamata küsimustele lõpuks vastused saaksid.

30.08.2005 – Arvi Tasa pöördus õiguskantsleri poole: miks ei teavitatud võimalusest kaldariba oma maa külge liita? Miks Nasva jõe kaldal rikutakse kohalike elanike huve ja tehakse meie õiglustunnet riivavat kinnisvaraäri?
06.09 2005 – õiguskantsleri kantselei edastas kirja maa-ametile.
23.09.2005 – ajaleht Meie Maa avaldas minu avaliku kirja Kaarma vallavõimudele.
24.09.2005 – Meie Maa avaldas Peeter Tammai kirja pealkirjaga „Riik tegi vea“.
04.10.2005 – Kalev Kangur andis vastuse Nasva külavanema poolt õiguskantslerile saadetud kirjale: Nasval on juriidiliselt kõik korrektne.
12.10.2005 – Kalev Kanguri endine kursusekaaslane, Saare maavalitsuse maaosakonna juhataja Merike Toose nimetas mind maavanema kabinetis toimunud nõupidamisel okupandiks ja keeldus Luhavälja müügist.
13.10.2005 – Meie Maa avaldas vallavalitsuse vastuse minu kirjale. Vastus sisaldas valeandmeid maakorralduskava ja Luha maaüksuse kohta.
11.11.2005 – Meie Maa avaldas 12 Nasva elaniku kirja Lipimätta kohta, kus selgitati 3,18-ha Lipimätta muundumist 4,72-ha Luha kinnistuks enne Mihkelsonile ärastamist. Avaldati ka nördimust vallavalitsuse avaliku süüdistuse üle Nasva meeste hea tahte peale lubada Olev Mihkelsonil erastada Lipimätas.

28.12.2005 – algas kohtuasja arutamine Saare maakohtus, asja sisuks OÜ Lipimätas hagi Arvi Tasa vastu juurdepääsutee määramiseks Luha kinnistule.
25.01.2006 – põles Nasva klubi. Levisid jutud ka selle jõeäärse krundi müümisest.
14.03.2006 – Meie Maa avaldas minu kirja Saare maavalitsusele. Vastust sellele pole.
Oktoober 2006 – Kalev Kangur võeti kahtlaste maatehingute pärast vahi alla.
2007. aasta – valla eelarvesse kirjutati 10 000 krooni Nasva klubile asukoha leidmiseks.
23.02.2007 – maa-amet teatas vastuseks Arvi Tasa ja tema advokaadi järelepärimisele, et avaliku veekogu tagasisaamine eravaldusest pole kahjuks edenenud.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 121 korda, sh täna 1)