Karala küla tuli võidupühal neljandat korda kokku (2)

Karala küla tuli võidupühal neljandat korda kokku

 

415-aastane Karala küla sai oma IV kokkutuleku peetud.

Kõik kaalumised, uurimised, vaidlused, muretsemised ja erimeelsused said kenasti tervikuks vormitud. 23. juunil oli meilgi omamoodi võidupüha, sest Priit Herodese kavandatud ja külale annetatud, omakülamehe Tamur Madissoni valmistatud ning kirikuõpetaja Rene Reinsoo õnnistatud Karala küla lipp sai lehvima sini-must-valge lipu kõrvale. Valla volikogu esimees Riho Niit kiitis oma tervitussõnavõtus küla tegusust ja jätkusuutlikkust, soovides kõigile ilusat koosviibimist.

Rahvast oli koos lähedalt ja kaugelt, mõned isegi Rootsist koduküla vaatama tulnud. Einvald Nõulik, kes nüüd elab Järvakandis, rääkis küla ajaloost. Roo talu peremees Jüri-Karl Seim aga sellest, kuidas tema, Rootsis sündinud eestlane, sattus sellest kandist vaimustusse ja nüüd asub üks ta kodudest Karalas. Küla esindajatena laulsid 4-aastane Martin Trumann ja 6-aastane Lauri Trumann mõned laulud.

Meelelahutuse eest kandsid hoolt Lümanda Mõnusad. Ulvi Põld on rühma kenasti hüppama saanud. Kena oli vaadata rahvariietes tantsumemmesid-taatisid. Pärsama prouad, kõik ilusasti triksis-traksis, esitasid vanu seltskonnatantse.

Siis tulid sõduripluusides esinejad, pilotkad peas ja ordenid rinnas, kaasas kirevates sarafanides noorikud ning särtsakas meremehest karmoškamängija. Saime aru, et “našistid” nad ei ole: puudusid telkmantlid, surnumatja näod ja ka pilotkad ei vajunud kõrvadeni. Küllaltki arusaadavas keeles öeldust mõistsime, et nad on Petrogradist ning lauludki olid meie vanemaealistele tuntud. Näha oli, et mõni peokülaline laulis suure suuga kaasa. No Valli Hint, ole sa tänatud sellise vaimukuse eest!

Üllatuse tipp oli aga veel tulemata. See tuli pärast seda, kui tädi Miina oli ära rääkinud oma muljed Tallinna pronksiööst, kuhu ta kogemata sattunud oli.
Ja siis nad tulid. Esinemine algas “Heli Läätse” etteastega. Riburadapidi käisid laval “Uno Loop”, “Jaak Joala”, “Vello Orumets”. Aga kui “Marju Kuut” ilmus, poldud aplausiga kitsid. Esinemise lõpetas “Heidi Tamme”. Lauljate esinemist toetas taustaringutajate-lauljate nelik, kõik ilusates sätendavates kostüümides. Põhiesinejate kostüümid olid lihtsalt supervaimukad. Suur tänu eestvedajale Aina Tomsonile.

Kahju, et esinejad pidid ruttama naaberküla Leedri kokkutulekule, seepärast jäi neil maitsmata meie gurmeekoka Otsa Tõnni tiimi keedetud supp. Pärast seda, kui Karala naised olid ette kandnud oma küla laulu, kus Tõnise kohta on öeldud: Otsa Tõnnil häärber uus, kohal käib ta ükskord kuus, oskab hästi suppi keeta, naistega ka aega veeta, tuli sahmaks vihma. Vihmahoo ajal said kohalolijad suppi süüa ja põhjalikumalt tutvuda naiste käsitöö ning piltide näitusega külamajas, kus olid ka stendid fotodega Karala minevikust ja olevikust. Nii mõnigi osaleja sai huvitava käsitööeseme või pildi meeneks osta.

Õhtu oli jällegi mõnus, sest vihma enam ei sadanud. Kui vallavanem Toivo Vaik võidutulega kohale jõudis, selgus, et Karala ainuke Jaan oli sel päeval kiirabiautojuhina tööl. Asi lahendati ära Jalmaritega. Neid on meil külas kaks: Muruvee ja Raud, kes jaanilõkke süütasid, et rahvas pidutsema sai hakata. Tantsuks mängis Aare Tomson ja mängude eest hoolitses Eve Lilleleht. Oli kuulda,et isegi vanemad pidulised lahkusid alles pärast keskööd, mis siis noorematest rääkida.

Küllap see päev läks vihmast hoolimata korda. Korraldajad tänavad kõiki osavõtjaid.

Helve Teern,
Karala

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 242 korda, sh täna 1)