Na, tervidust teitele!

Na, tervidust teitele!

 

Neh, nüid oo suured pühad seneks korraks lebi, egatsugu jaanitulede kohtes oo paljad tukid ning vöidutuled oo ka ee puhut. Ma vaatsi televiisurst, et president oli ühna ädas iidlaste jäuks tule andmisega.

Äi, ma äi tee, mes seel viga oli, a kui teistel leks törvik kohe särinal pölema, siiss mei omad said jälle kuultsaks sennega, et pole akkama saand. Ilves veenas peel nägu ning törvigud, a asjaks pole löind ennem, kui üks törvigu korra oma käde vöttis. Pole see kraan siiss lahti olnd vai?

Äi tee, mool oo töösti vahel nöuke tunne, et aka vanamoriga nöusse ning tule tükis täiega Iiumald Saaremaale ee, sest egas pool, kus sa sii vaadad, oo nöuke tunne, et keik asjamihed mängivad külateaatri moodi oma ammetipostist välje, a kasu oo sennest nenda palju kui jänese jäuks tripperid.

Ning ma äi ole siiamaani aru saand, miks jäuks medel sii ültse viis omavalitsut oo – nee oleks ammu tulnd kokku panna ning tehja Iiu maakonnast üks omavalitsuse öigusega maakond, kui sa moost öigesti aru saad ning senne juhiks tuleb Männi Tarmu panna, sest sii oo neid köpslöngrid küll olnd, kis oo ee näitand, et nendest äi tule mitte kui midad. Medel pole kidast, kis jülguks sedagid välje öölda, et mede saar jooseb ega peevaga tühemaks.

Ma arva, et kui iidlaste arvu rehkendakse preet midad üheksma tuhandega, siiss Kärdel pole rohkem kut kolm tuha ja natust peele ka, a oli jo möni aasta tagasi veel kaksteist tuhat ning mede peelinnas ka natust üle nelja tuhande. Ning köik oo senne pärast, et mitte midad uut töö kohta juure äi tule, kuigid ega valimiste aegu lubab egaüks neid juure tehje, nenda et medel peeks neid jüba nönda palju olema, et vöiks vabald teitelegid pakkuda.

Meitel oo ju kaks vallavanemad ning linnapeegid mandrild sesse toodud. Käinas oo iidlane, a see ka alles nöuke poisiuss, kinnel kohe vöim pehe akas ning ta ee teedustas, et oo vallavanem sennest kellast senne kellani, nat vallamaja ukse ukse peelgid kerjas oo. Ta oli nüid Kassari jaanitulel, nägu peereb pees, a seda, et oleks vöind kiige ee ölita, senne peele ta äi tule – see kriuksub sedamodi, et sa p`saa ennem aru, millas vlöödi mängijad löpedavad, kui nad torud suust oo ee vetnd.

Körgessaardes oo ka iidlane, mes ta teeb, seda ma äi teagid, a see oo ea, et taal vehemasti viis last oo. Ülejeend kolm tükki oo mandrimihed ning ma`p oska nende kohta midad arvada, sest Kärde linnapea tuli kunagid Iiumaale illektriguks, a iidlast panid ta siiss Pühalepa valda valitsema ning ühna üheksmaks aastaks.

Külamutid reekist, et senne aja sees pole ta rohkem valmis teind, kui remuntis vallamaja, ehidas omale maja ning ühe pussipeatuse ka.

Neh, nüid oo seel valdas ka nöuke mees pukkis, kinne elamine oo mandril ning valla valitsemine oo visiitabielu. Ning see, kis preet Emastes oo, senne nime ma p`teegid ning näind pole ma ka teda mette. Neh-ja lastaksegid asjad sedamoodi menna, kut jumal juhadab ning moo jüttu naad kuulda äi vöta – katsuvad isi kangest targad olla, a see pole jo tarkus, see oo ninatarkus ning elu näidab, et keikse rohkem oo lollust.

Ja iidlast oo ise sennega kangest rahul ning laskvad oma elu röömpsal meelel vastu vaardid menna. Noored lehtvad menema – ning meite vapiloomaks vöib varsti plastmassist illektri pistigu tehja, sest äga muud suuri ettevötmisi sii saarel änam äi ole, kui soomlaste armust vidinade tegemine, nenda et püud punased. A ea, et seegid siiskid oo.

Neh-ja, keikse rohkem aeb moole naeru peele see, et üks kolmandig Kärdel Uuest tänavast oo nüid Kärdla kümnaasjumi kee ja muudkud ehidakse aga juure. Kinne jäuks, kui lapsi iga aastaga vehemaks jeeb ning nee, kis kehvemini edasi jöudvad, need lastaks seitseteist täis saada, et siiss saaks koolist jälaga persse anda ning tehku edasi, mes tahtvad.

Mool oo nöuke ettepaneg, et kui koolidirekturile meeldib jäluta ning unista, kui tore keik oo, siiss senne jäuks oo ju parkis ruumi küll, senne jäuks äi pea mette miljunisid rahva raha magama panema, et tühale koolimajale veel tühemid ruutmeetrid juure ehita.

Kalag meitel ka muud pistmist äi ole, kui see, kui sa poodist vahest jühtud värsked saama. Kui ennem oli kolm suurd mereriiki, kus Inglismaa ning Saaremaa körvas meitel ka auväärne koht oli, siiss nüid ma arva, et Inglismaa oogid üksi alles jeend, sest mede poliitigud kautast senne iseseismisega kalaammeti ee, müüsid laevad maha ning nee va litsensid ka, kus peel püigiraioonid olid.

Sa vöid muidud moole nüid ütelda, et mes ma sii soiu ning ma vöi sooga isegid nöus olla, et sennel pole möted mette – a ma`p saa mette vaid olla, kui nöuksed mötlemist mo pehe jaanipeeva järgi kargavad.

Neh, olga ning!

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 35 korda, sh täna 1)