Politsei soovitab pargis puid kärpida (3)

Politsei soovitab pargis puid kärpida

 

Politsei läkitas Kuressaare linnavalitsusele märgukirja, milles soovitati kaaluda linnapargi puude ja põõsaste kärpimist ning lõikamist – praegusest hõredam haljastus parandaks vaatevälja, see omakorda aitaks aga korrakaitsjail senisest paremini õigusrikkujaid tabada ja linnakodanike turvataset tõsta.

Kuna juunikuu jooksul on Kuressaare linnapargis registreeritud kaks vandaalitsemise juhtumit: 12. juunil vandaalitsemine uute purskkaevude kallal ja 21. juunil olid vandaalid lõhkunud pingi, siis läkitas politsei linnavõimudele märgukirja. Selles on ära toodud politsei-poolne nägemus sellest, millised on meie linnapargis õigusrikkumist soodustavad asjaolud ja kuidas tulevikus oleks vandaalitsemise juhtumeid ja muid kuritegusid võimalik senisest tõhusamalt ära hoida.

Üheks lahendiks peab politsei linnaparki lisavalgustuse paigaldamist. Kuid korrakaitsjate arvates ei anna see abinõu üksi piisavat tulemust. Edasi võib politsei märgukirjast lugeda: „Lisanduvalt on vajalik haljastusspetsialisti kaasates kriitilise pilguga üle vaadata puude ja põõsaste okste lõikamise või kärpimise võimalused. Selliselt toimides suureneks pargi kasutamine puhkealana ka õhtusel ajal, võimalikel õigusrikkujatel väheneks aga kiirelt varjumise ja anonüümseks jäämise võimalus.“

Kuressaare linnavalitsuse heakorra järelevalve spetsialist Lembit Rätsep märkis, et kõiksugu raie- ja kärpimistööde teostamisel lossipargis kirvega uisapäisa vehkida ei saa. „Pealegi olen seisukohal, et vaevalt puude ja põõsaste mahavõtmine vandaalidele kuidagi mõjub,“ rääkis ta, lisades, et turvalisuse tagamiseks linnapargis õhtusel ja öisel ajal peaks pigem tihendama kas politsei- või siis turvafirmade patrulle.

Kuressaare lossipark võeti kaitse alla 1959. aasta 5. juuni ENSV ministrite nõukogu määrusega. Lisaks on olemas ka Eesti Vabariigi valitsuse määrus 2002. aasta 14. maist, kus on kirjas Saaremaa kaitsealuste parkide välispiiride kirjeldus. „See aga tähendab, et meie linnapark on riikliku kaitse all ja kõik pargi territooriumil teostatavad raietööd tuleb keskkonnateenistusega rangelt kooskõlastada,“ selgitas Lembit Rätsep olukorda.

Linna heakorra järelevalve spetsialist mainis veel, et sügisel, kui vegetatsiooniperiood on lõppenud, on plaanis teha metsistunud puude ja põõsaste n-ö hoolduskärbet, et lossipark hoolitsetum välja näeks.
Ka linnavolikogu liige ja kodu-uurija Bruno Pao oli vastu, et lossipargis algaks põõsaste raie- ja lõikamistööd. Tema sõnul peaks patrull jalgsi või jalgratastega parki ka aeg-ajalt sisenema ja mitte vaid autoga mööda pargi serva ringi sõitma.

„Ühe lahendusena näen ma ka pargivahi ametikoha taastamist, kes võiks töötada õhtusel ajal ja kes peletaks eemale pargipinkidel napsitavaid joodikuid,“ rääkis Pao. „Nagu metsal nii peab ka pargis olema esindatud kolm rinnet – rohttaimed, põõsad ja puud – ning neist ühtegi kõrvaldada pole võimalik. Tõsi, maailmas olen näinud pargikooslusi, kus põõsad puuduvad, kuid sellised pargid on mõeldud vaid ratsutajatele.“

Bruno Pao lisas, et tema on linnapeale pargivahi ametikoha loomise ettepaneku teinud ja tema arvates olevat linnapea suhtunud sellesse soosivalt. „Tänavu on seda aga võimatu teha, sest eelarves pole selleks vahendeid. Jääb vaid loota, et see mõte järgnevatel aastatel unustusehõlma ei vaju,“ märkis Pao.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 27 korda, sh täna 1)