Võõrtööjõud ei ole lahendus

Võõrtööjõud ei ole lahendus

 

Kui alles paar aastat tagasi oli Eestis tööpuudus, siis täna kummitab Eestit tööjõupuudus. Tööjõupuudus on tingitud kiirest majanduskasvust ning asjaolust, et tööjõu vaba liikumise tingimustes on erinevatel andmetel hinnanguliselt üle 30 000 meie töötaja madala palga tõttu lahkunud tööle välisriikidesse.

Liberaalsemad poliitikud ja ettevõtjad on hakanud rääkima sellest, et tuleks lihtsustada võõrtööjõu lubamist Eestisse. Väidetakse, et sellest võiks saada võluvõti, mis hoiab meie riigi majanduse konkurentsivõimelisena. Paraku ei tarvitse see olla Eesti riigi huvides ning võib hoopis süvendada Eestis majanduslikke ja sotsiaalseid probleeme.

Abi oleks paindlikust tööajast

Üks võimalusi tööjõuprobleemi leevendamiseks Eestis on rakendada tööle kõik need inimesed, kes hetkel mingil põhjusel ei tööta. Senisest enam tuleks kaasata tööturule puuetega inimesi ja pensionäre, leida võimalusi lastega emadele osalise tööajaga töötamiseks.

Puuetega inimesed on sihtgrupp, keda võiks oluliselt enam tööle rakendada. Tänases maailmas ei ole enam määrav füüsiline, vaid vaimne suutlikkus. Seda on mõistnud ka osa tööandjaid, kuuldavasti on teatud firmades ratastoolis töötajad väga hinnatud. Siiski on palju tööandjaid, kes varasema kogemuse puudumisel lihtsalt pelgavad puudega inimest tööle võtta.

Tõsi, puuded on erinevad, mõne puude puhul pole inimese töövõime täielik ja nendel juhtudel oleks vaja rakendada osa-ajalist tööd ja paindlikku töögraafikut. Näiteks võiks värvata kaks puudega inimest ühele ametikohale, kusjuures kumbki töötaks poole ajast. Paindlikumat tööaega peaks võimaldama ka pensionieas inimestele, kelle tervis ei võimalda täisajaga töötada. Ometi võiksid nad oma panuse anda osa-ajaga töötades.

Tööaja paindlikkuse ja osaajalise töö puhul oleks võimalik tööd anda ka lastega kodus olevatele emadele. Paljudel juhtudel suudaksid emad ka hiljuti sündinud lapse kõrvalt osa-ajaga tööd teha, täna neil selleks võimalus puudub. Lastega emade töötamist takistab kehtiv seadusandlus, mille kohaselt kaotavad nad töötades oma emapalga. Rahvastikuminister Urve Palo on lubanud sellega tegeleda ja seadust muuta. Silmas tuleb pidada asjaolu, et pikalt lapsega kodus viibinud emadel on hiljem raske tööjõuturule naasta.

Üks lahendus on kaugtöö

Maapiirkondades on probleemiks töökohale jõudmine. Puudega inimeste ja keskustest kaugemal elavate jaoks oleks üheks lahenduseks kaugtöö.

Kaugtöö puhul ei pea inimene iga päev kontoris kohal käima, tööd on võimalik teha kodus interneti ja (või) telefoni abil. Kaugtöö võimaldaks kokku hoida aega ja raha, paraku pole Eesti ettevõtjad esialgu kaugtöö võimalust eriti rakendanud. Kuna tööjõupuudus on alles viimaste aastate nähtus, on olukord tööandjatele harjumatu. Neil kulub aega mõistmiseks, et konkurentsis püsimiseks tuleb rohkem arvestada potentsiaalse tööjõuga ning et vajaliku töö võiksid teha inimesed, kes elavad ettevõttest näiteks 100 km kaugusel ega saa iga päev kohapeal käia.

Hetkel katsetatakse kaugtöö meetodit ühe projekti raames Hiiumaal. Mandrist kaugel asuvale saarele luuakse kaugtöökeskust. Tehakse kontor, kus inimesed hakkavad töötama firmadele, mis asuvad Tallinnas või teistes Eesti suuremates linnades. Sama skeemi võiks rakendada ka Saaremaal. Võiks teha sarnaseid keskusi, kus interneti vahendusel oleks vajalikule informatsioonile ja tööandjale kiire ligipääs. Sellist tööd, mida saaks teha kaugtööna, on väga palju. Kas või riigiametnikud võiksid vähemalt poole oma tööst teha kodus.

Kui tööandjal läheb tööjõuvajadus suureks, siis on ta sunnitud töö efektiivsust tõstma ja paindlikke võtteid kasutama. Tööaegade paindlikkus ja unustatud sihtgruppide värbamine koos kaugtöö võimalustega leevendaks tööjõupuudust, tõstaks efektiivsust ja takistaks võõrtööjõu suurt sissevoolu Eestisse. Lihtne on võõrtööjõud riiki lubada, hoopis keerulisem on hiljem lahendada sotsiaalseid probleeme, mis selle otsuse tagajärjel võivad tekkida.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 90 korda, sh täna 1)