VÕTA ja LÜKKA

VÕTA ja LÜKKA

 

Suvi käes, kool läbi, taas on valikute aeg. Et muutused on tänapäevases elus väga kiired, siis on on ka valikuid rohkem kui kunagi varem. See teeb otsustamise ühtpidi keerukamaks, tuleb ju infotulvas aru saada, mis-on-mis, aga teistpidi on valik ka lihtsam, sest igaühe jaoks leidub kindlasti just temale sobiv.

Kõige olulisem on tahtmine ja soov endale eesmärke seada, nende nimel pingutada ning mitte paigale tammuma ega olesklema jääda. VÕTA vastu väljakutsed ja LÜKKA oma karjääritee hoogsalt käima!

Sõnadel „võta“ ja „lükka“ on peale tavapärase sisu ka veel teine tähendus, need tähistavad akronüümina käimasolevaid projekte, mille eesmärgiks on arendada õppekavasid, luua sild tööandjate ja (kõrg)koolide vahel, täita paremini tööturu vajadusi ning arvestada igal õppetasemel ka varasemaid õpinguid ning töökogemust.

Tõstame ülikoolilõpetajate konkurentsivõimet

Kaks aastat tagasi sai alguse seni suurim ülikoolidevaheline Euroopa Sotsiaalfondi toel elluviidav projekt „(Ü)Ülikooli (L)lõpetajate (K)konkurentsi-võime tõstmine läbi õppetegevuse (K)kvaliteedi (A)arenduse“ − LÜKKA.

Projekt kestab veel ligi aasta, avalik-õiguslike ülikoolide kõrval osalevad selles haridus- ja teadusministeerium ning kutsekoolide ja rakenduskõrgkoolide esindajad. Projekti käivitamise tõukejõuks oli tõdemus, et Eesti haridussüsteem, tööturg ja tööandjad on oma ootustelt üksteisest mööda liikumas, puudub üksteisemõistmine ja dialoog küsimuses, kes või mis on (kõrg)koolilõpetaja ja mida ta peab oskama ja teadma. Projekti peaeesmärgiks on tõsta ülikoolilõpetajate konkurentsivõimet ja pädevust töötamiseks teadmistepõhise ühiskonna tööturul.

LÜKKA-projektil on rida alaprojekte, üks neist − VÕTA − keskendub (V)varasema (Õ)õpi- ja (T)töökogemuse (A)arvestamise süsteemi väljaarendamisele ülikoolide, rakenduskõrgkoolide ja kutsekoolide igapäevategevuses. Praeguse seadusandluse kohaselt on ülikoolidel ja rakenduskõrgkoolidel õigus rakendada VÕTA‑t teatud piirides. Edaspidi laieneb VÕTA ka kutseharidusse ja üldharidusse.

Varasema õpi- ja töökogemuste arvestamine aitab kokku hoida ressursse (aeg ja raha) ja seda nii inimese kui ka riigi seisukohast. See on oluline teema, millega tasuks igaühel end kurssi viia, et teada oma valikuvõimalusi.
Tee kõrgharidusse ei käi ainult gümnaasiumide kaudu

Praegu jätkab pärast põhikooli lõpetamist ligi 70% õpinguid gümnaasiumis ja ligi 30% kutseõppeasutuses, umbes 3% on neid, kes piirduvad põhiharidusega ja edasi õppima ei lähe (vt joonist).

Riiklik kutsehariduse arengukava on seadnud eesmärgiks suurendada kutseõppes jätkajate protsenti 38-ni. Selle saavutamiseks tehakse tugevaid ponnistusi, parandatakse kutsekoolide õppebaasi ja õpetamise kvaliteeti, oluline on ka teadvustada, et tee kõrgharidusse ei käi ainult gümnaasiumide kaudu, vaid varakult oma kindlat erialaeelistust teades on täiesti loogiline omandada esmalt kutseoskused ja täiendada neid siis süvendatud üld-ainete õppimise ning juhtimis- ja analüüsioskustega, mis annab võimaluse oma erialal juhtivaks spetsialistiks tõusta.

Pärast kutsekeskhariduse omandamist jätkab kõrghariduses praegu 7% lõpetajatest, riigi eesmärgiks on suurendada seda vähemalt 10%-ni. Et parandada kutsekooli lõpetajate suutlikkust kõrghariduse omandamisel, võimaldab riik tasuta veel ühe aasta jooksul õppida süvendatult üldaineid, seda tehakse tavaliselt koostöös täiskasvanute gümnaasiumiga.

Tehnikahariduses pakutakse kutseõppeasutuste lõpetajatele sisseastumisel soodustusi, näiteks Tallinna tehnikaülikoolis saab bakalaureuseõppesse kandideerides 1 lisapunkti ja rakenduskõrgharidusõppesse kandideerides 0,5 lisapunkti, kui kandidaat soovib jätkata õpinguid kutseõppeasutuses omandatuga samal või lähedasel erialal.

Selline eelistus on põhjendatud, kuna ilmselt on kutseõppeasutuses erialapraktikat saanud noor inimene oma erialavalikus kindlam kui kogemusteta gümnaasiumilõpetaja.

Kutsealane ettevalmistus annab eelise tööturul

Gümmnaasiumilõpetajatest 68% jätkab õpinguid kõrgkoolis ja 13% kutsekoolis, ligi viiendik lõpetajatest edasi õppima ei lähe. Riigi tasandil haridusprobleemidest on põhikoolist väljalangevuse kõrval teiseks valupunktiks just üldkeskharidusega piirduvate noorte suur hulk.

Tööturu uuringud kinnitavad („Koolist tööle. Haridus ja tööturg 2006“, HTM väljaanne 2006), et kõigist töötutest neljandik on just üldkeskharidusega noored, kellel pole mingit kutsealast ettevalmistust ega ka soovi või võimeid kõrghariduses jätkata. Sama uuring kinnitab, et parimad tööleidmise võimalused on aga kutsekeskhariduse või rakenduskõrghariduse omandanud inimestel.

Gümnaasiumijärgselt kutseõppeasutuses õppijatest jätkab 11% õpinguid kõrgkoolis, suurem osa neist rakenduskõrgharidusõppes.

Kõrgharidusstandard sätestab, et keskhariduse baasil kutseõppes õppinu sooritusi võib arvestada rakenduskõrghariduse õppekava täitmise osana. See on VÕTA-projekti praeguses seadusandluses kasutatav osa, mida näiteks Kuressaare kolledž on viimastel aastatel juba edukalt rakendanud.

Tallinna tehnikaülikooli õppekorralduse eeskirja kohaselt võib teiste õppeasutuste aineid üle kanda kuni pool õppekava mahust, ainete vastavust ja sobivust hindab õppekavakomisjon. Eelnevatest õpingutest saab arvestada neid aineid, mis on sooritatud mõnes teises kõrgkoolis või kutseõppeasutuses keskkoolijärgsel õppekaval. TTÜ Kuressaare kolledžil on Kuressaare ametikooliga sõlmitud koostööleping, mille kohaselt ainete ülekandmise läbivaatamine ja otsustamine toimub tasuta, üldjuhul on see protsess tasuline.

VÕTA-protsess laieneb ja annab laiemaid võimalusi kõigile oma haridustee ja karjääri kujundamisel. Olulisim selles protsessis on suhtumine − õppimine on eduka inimese eluviis, elukestvalt. Võta ja lükka!

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 39 korda, sh täna 1)