HIV-otsingute kampaaniapäev

HIV-otsingute kampaaniapäev

 

Propageerimaks inimesi saarlastele möödunud Vene ajast üsna tuttavate võtetega end uurima võimaliku kehasse peitupugenud surmava viiruse (HIV) avastamiseks oli USA-s 27. juunile kavandatud juba mitmes aidsiteemaline päev.

Sel päeval kutsuti üles, et kõik 13–64-aastased alalised USA elanikud (sealhulgas ka USA-s elavad eestlased) laseksid end igal aastal omaalgatuslikult ja vabatahtlikult uurida, et kas nad ei ole järsku külge saanud surmavat HIV-nakkust.

Isegi USA ei saa HIV-i levikust jagu

Spetsialistid arvavad, et USA-s on HIV-ga nakatunud juba umbes miljon inimest (USA, kus elab praegu 301 miljonit inimest, on rahvaarvult kolmas riik maailmas). Lisaks neile on juba aidsistaadiumis hooldust vajajad.
Paraku tegutseb umbes 250 000 nakatunuist rahumeeli edasi üldse aimamata, et nende keha sisemust urgitseb juba ammu surmav viirus.
Sellise teadmatuse eriline oht on, et nakatunud jagavad nende kehas salamisi pesitsevat nakkust eri võtetega lahkelt teistele, uutele ohvritele edasi. Sedasi HIV levibki!

Möödub hulk aastaid, enne kui seni partisanina kehasse varjunud HIV lahvatab lõpphaiguse, aidsina.

Lasnamäel psühhiaatrina tegutsedes näen selgelt: enamik meie, st A-L & Hingehooldus SA juurde ravile pürgivatest süstivatest narkomaanidest on HIV-ga nakatunud, lisaks kannavad nad sageli veel teisigi tõsiseid nakkushaigusi. Isiklikult tean vaid üht aidsijärgus haiget, kes maksumaksja raha toel kuidagiviisi edasi elab.

Sub-Sahaara on HIV-i leviku epitsenter

HIV-nakkus on enim levinud Aafrikas, Sub-Saharas. Selles Aafrika ääretult kõrge iibega osas elab üle 10% kogu maailma inimestest. Samas elab selles piirkonnas aga ka 60% kogu maailma HIV-ga nakatunuist. Põhjuste üle võiks arukas lugeja ise mõtiskleda.

2005. a nakatus üksnes selles piirkonnas HIV-ga 3,2 miljonit elanikku (üle kahe korra enam kui Eestis elanikke!) ning suri HIV-i lõppjärku (seda nimetatakse aidsiks) umbes 2,4 miljonit inimest (veidi vähem kui kaks Eesti elanikkonda!).

Mis vähendaks selles piirkonnas levivat HIV-nakkust ning kuidas takistada nakkuse edasikandumist Euroopa Liitu ja USA-sse – need on tõsised küsimused, millel teostatavaid lahendusi peaaegu pole.

Aidsi suremine on tänaseks tõusnud maailmas surmapõhjuste hulgas neljandale kohale (2 777 000 laipa 2003. a on umbes kaks korda rohkem surnuid, kui põhjustas 9. kohal olev suitsetamisega seotud kopsuvähk). HIV-ga nakatumine (sellest areneb pärast aastatepikkust peiteperioodi surmaga lõppev aids) on tänaseks muutunud üheks sagedasemaks surmapõhjuseks USA nooremapoolsete elanike hulgas.

USA esindajad propageerivad, et maailma kõigis riikides hakataks korraldama sellist üleriigilist HIV-i testimise päeva. Nii ongi juba talitanud Sambia, Malaavi ja Etioopia. Küllap oleks aeg sedasi talitada ka Eestis ning Saaremaal. Nagu 30 aastat tagasi uuriti Saaremaal rändfluorograafidega tuberkuloosi.

Kunagi oli Saaremaal katk, siis leepra – nüüd saabub HIV

Saaremaale lähenev HIV-i nakatuste laine on võrreldav vaid 150–100 aastat tagasi Saaremaad hirmutanud leepralainega, mille summutamisele aitas kaasa Audaku leprosooriumi asutamine umbes 100 aastat tagasi.

Tegelikult ei ole leepra ka täna Eestis välja surnud – igal aastal haigestub sellesse ikka veel üsna mõistatuslikku haigusesse umbes üks inimene. Katkuhirmu on saarlased juba unustanud, vaid arheoloogid võivad Saaremaa kaardil näidata, kus asuvad mõnesaja aasta vanused katkuhauad.

Viimased kümme aastat on HIV-sse nakatunute arv Mandri-Eestis kiiresti kasvanud. Teiste maade näidetest lähtudes võib arvata, et värske nakatumine pidurdub vahest siis, kui nakatunute arv Eestis on tõusnud umbes 1…1,5% tasemele (seega umbes 13 000–20 000 inimeseni).

Saaremaal ilmselt saab selle haigusega 21. sajandi keskpaiku mõnda aega elama ja sotsiaalabi tarbima umbes 500 saarlast. Täna on nad veel terved ja enamikus 15–25-aastased. Me peame alistunult leppima paratamatusega, et Saaremaa valgetes suveöödes varitseb nüüd uus surmav olend – HI viirus.

HIV-st tervendavat ravimit tänaseks leiutatud ei ole

Kuigi peatselt leiutatavatest tervendavatest ravimitest räägitakse ja kirjutatakse väga palju, söandan jääda oma arvamuse juurde: enamik neist, kes täna Eestis on juba HIV-ga nakatunud, sureb lähema 20 aasta jooksul.
Võrreldes saarlastele juba aastaid tuttava haiguse vähiga, on viimasest tervenemine kordades parem kui tervenemine HIV-nakkusest.

Selleks on mitu põhjust. Üks oluline neist on haigestunu isiksus. Kui vähihaigus on pigem meditsiiniline ja keskkonnaprobleem, vähem pärilikkuse küsimus, siis HIV-sse nakatumine on pigem kasvatuse, moraaliprobleem.

Paraku sellist erinevust eriti tunnistada ei taheta ning sellekohast statistikat rahva hulgas ebatervete meeleolude levimise kartuses avalikustada ei soovita.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 27 korda, sh täna 1)