Keda me õrritame? (3)

Meil pole siiamaani olnud tahtmist sisekaemuseks, nagu Villu Reiljan ütleb.
Ega endale aru anda, kus ja kellega koos elame. Kui noorte laulu- ja tantsupeo üks juhte paneb oma leheartikli pealkirjaks, et pronksiööd tugevdasid soovi laulupeole kokku tulla, siis on see mõtlemapanev ja teeb murelikuks. Me põeme endistviisi pronksmehe eufooriat, lööme endiselt rinna ette – vaadake, kui kõvad mehed olime, tegime venelastele ära.

Pronkssõduri teisalduspoliitika rakendamine meie kauni laulutraditsiooni vankri ette näitab, et me pole millestki aru saanud. Et unustame ära need 420 000 inimest, kes Maarjamaal elavad ja kelle emakeeleks mitte eesti keel ei ole. Venemaa suhtes oleme ülbed ja klähvime Narva silla poole. Me pole endale siiani aru andnud, et Venemaal valitseb imperialistlik mõtteviis ja aprillilõpu sündmused tõid sama mõtteviisi ka Eestis elava venelaseni.

Me pole siiani tahtnud endale tunnistada, et tegelikult ei võta Venemaa meid üldse iseseisva rahvusvahelise subjektina – meiega isegi ei räägita. Kuid meie ülbitseme endiselt edasi. Mõistmata, et meile tehti ära, mitte meie ei teinud Venemaale, kuigi üritame pronksmehe äraviimist lasta välja paista väikese võiduka vabadussõjana.

Venemaa on ja jääb meie naabriks ja naabritega peab hästi läbi saama. Venemaa on suurriik ja väiksemad vennad sõltuvad suurriikide poliitikast, tahame seda või mitte. Bush kutsus Putini endale isa juurde külla. Kui see pole kahe riigijuhi perekonniti läbikäimine, mis see siis on? Ja võib päris kindel olla, et Eesti-suguse putuka nime sel kohtumisel isegi ei mainitud.

Kas oleme valmis selleks, kui näiteks sada tuhat siin elavat muukeelset inimest ühel heal päeval oma erakonna loovad? Kas oleme valmis eestikeelsetele tänavasiltidele lisama venekeelsed ja selleks, et kakskeelsuse nõue, mis siis kindlasti kehtestatakse, sunnib hoopis eestlasi vene keelt õppima?

Kas laseme vanaviisi edasi? Võimalusi ju on – Narvas seisab üks okupatsioonisümbol – tank T-34 iluauga veel postamendil.
Või leiame endas tarkust hakata riiklikult mõtlema.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 36 korda, sh täna 1)