Ah, mul kama kaks! (1)

Ah, mul kama kaks!

 

Ükskõiksus on negatiivne omadus, mis lagundab ühiskonda, väiksemaid kollektiive ning muudab inimese võimeliseks teiste huvisid mitte märkama ja teistest üle astuma.

Ükskõikset inimest ei huvita miski, samuti ei taha ta mitte kedagi näha, veenda ega aktsepteerida, ta ei suhtu austuse ega lugupidamisega mitte millessegi ega kellessegi – talle ei lähegi keegi teine korda. Ja kui juhtubki nii, et talle keegi korda läheb, siis saab see olla ainult tema ise!

Näiteks: mul kama kaks, jäta mind rahule, mind ei huvita – on tüüpilisemad väljendid, millega reeglina oma ükskõiksust ümbritseva suhtes väljendatakse.

Kuna ükskõiksuse all kannatavad inimesed peaaegu ei märkagi teist inimest ega tolle huvisid ja väärtusi, siis on nende jaoks ka nii uudishimu kui ka vaimustus millegi/kellegi üle tundmatu ning nad lihtsalt jalutavad vähimagi kõhkluseta teistest üle.

Niisugused inimesed ei ole enamasti võimelised teistega suhtlema, armastama, sõprussidemeid sõlmima ega ennast kellegi teise huvides ohvriks tooma.

Seetõttu on hästitoimivas töökollektiivis väga raske, kui sinna peaks sattuma keegi, kes oma ükskõiksusega suudab tervisliku mikrokliima kollektiivis täielikult hävitada.

Ükskõiksusel on palju erinevaid väljendusviise:

Ükskõiksus partnerlussuhtes. Ükskõiksuse vorm, kus üks partneritest heidab teisele ette tema suhtes ükskõikset käitumist. Kuna esmane armunud-oleku-tunne argielu rutiinis ajapikku tuhmub ja jääb ükskõikse suhtumise varju, siis tekib oht, et hakatakse teineteisest võõranduma, kuigi elatakse koos edasi.

Ükskõiksus teiste inimeste suhtes. Näiteks teeb meie partneri reageerimine meie tegevusele igavuse ja huvipuudusega meile väga haiget. Kui seda juhtub tihti ja mitte vaid siis, kui ollakse hetkel ülekoormatud või kurnatud, võib see esile kutsuda mõlemapoolset „olukorraga leppimist“, muutes varem või hiljem ka meie enda suhtumise partnerisse ükskõiksemaks. Taoline ükskõikne suhtumine oma partnerisse võib aga ühel hetkel hakata üle kanduma ka suhetesse sõprade ja kolleegidega.

Teismeliste ükskõiksus. See on vorm, kus kõik püütakse hoida „rangelt kontrolli all“ ja võimalikke tundeid mitte välja paista lasta. Peamiselt esineb seda meessoost noorukite hulgas ja sageli aetakse see segamini mehelikkusega. Näiteks: mida üleolevama suhtumise ja olekuga ma teiste suhtes olla oskan, seda lahedam kutt olen. Tunnete avaldamine on kahjuks paljude täisealistegi meeste jaoks taunitav ja häbiväärne.

Ükskõiksus tööl. See viib, samuti nagu armastus- ja sõprussuhtegi puhul, suhte tardumise, allakäigu või purunemiseni. Ükskõiksuse efekt avaldub siin aga palju kiiremini kui isiklike suhete korral, sest tööandja ei andesta huvi puudumist tööülesannete vastu, sagedast põhjendamatut töölt puudumist ning pidevate vigade ja eksimuste kuhjumist.

Ükskõiksus poliitika ja meid ümbritseva keskkonna suhtes. Ükskõiksus looduse, keskkonna ja poliitilis-sotsiaalsete asjade vastu võib end kätte maksta, kui otsuste langetamine asjades, mis tegelikult meist igaüht puudutavad, teiste hooleks jäetakse.

Ükskõiksuse põhjused

Paljudel juhtudel on ükskõiksus inimese keha ja psüühika kaitseks lausa vajalik.

Kui me kedagi ikka ja jälle endast eemale tõrjume tema vastuvõetamatuse pärast, siis jõuab meie vastane ühel hetkel pingeseisundisse ja tõmbub tagasi, sest tal tekib hirm edasiste haavamiste ees.

Et ennast kõige eest kaitsta, siis teeseldaksegi, enamasti alateadlikult, ükskõiksust. Sellega kaasneda võiv probleem võib aga osutuda suureks, sest ükskõikne hoiak süveneb väga kiiresti, muutudes püsivaks vaimseks hoiakuks.

Ükskõiksus jätab sügavaid jälgi ebaterve suhtlemise ja suhtumise korral ka meie lastesse.

Kui me oma laste soovidesse ja nõudmistesse, mis eeldavad armastuse ja tunnustuse avaldamist, suhtume ükskõiksusega, siis aja jooksul hakkavad lapsed suhtuma sellesse ärrituse ja agressiivsusega või võõrduvad normaalsetest peresuhetest, muutudes osavõtmatuteks ja tundeelu suhtes ükskõikseiks.

Haiguslikke ja mõnikord ka mitteravitavaid ükskõiksuse juhtumeid nii iseenda kui ka ümbritseva keskkonna suhtes võivad põhjustada pikka aega kestev ravimite tarvitamine, narkosõltuvus, vaimne puue või psüühilised haigused (näiteks psühhopaatia mõningad liigid).

Ükskõiksuse lühiajalisi ja ravitavaid vorme ning apaatset käitumist esineb sageli pärast šokiseisundit ja traumaatilisi üleelamisi (näiteks lähedaste surm või õnnetus). Lastes põhjustab sügavat apaatsust vanematepoolne väärkohtlemine, laste hooletussejätmine ja nende eest mittehoolitsemine.

Ükskõiksusest on võimalik võitu saada

Me peame olema teadlikud oma mõtlemis- ja suhtumisharjumustest, pöörama tähelepanu sellele, millal, kus ja mismoodi ükskõiksus meis tekib.
Alati tuleks kaaluda, millist positiivset aspekti oleks võimalik seada vastukaaluks negatiivsele. Et seda saavutada, on kõigepealt tarvis ise teadlikult tahta ennast muuta. Teiseks on vaja teha reaalseid tegusid selle nimel üheaegselt nii mõtte-, tunde- kui ka kehatasandil.

Et ükskõikses ja külmas hoiakus läbimurret saavutada, saab haiguslike juhtude puhul abi ja toetust psühhoteraapiast või pere- ja abielunõustamisest.

Sellele lisaks peaksid kõik need, kes tunnevad kõigi ja kõige suhtes apaatsust ja ükskõiksust, aeg-ajalt endasse vaatama, esitades endale küsimuse, kas nad oleksid nõus sellega, kui kõik inimesed, kellega nad seotud on, samamoodi mõtleksid ja tegutseksid nagu nad ise.

Kes aeg-ajalt endale teadvustab, et inimese elu ilma vastastikuse tähelepanu, huvi ja abistamiseta ei ole midagi meeldivat, see ei muutu ka ise kunagi küüniliseks ega suhtu ükskõikselt ei inimestesse, kellega ta lävib, ega sündmustesse, millesse ta satub.

Ükskõiksusele saab vastu astuda ka üldtuntud koduste ravivõtetega:

Raviteed, vanniveelisandid, kompressmähised – heaolutunnet sisendava ja tasakaalustava (tee)ekstrakti saab, kui võtta võrdsetes osades humalakäbisid, melissi, kanarbikku ja raudrohtu, millele tuleb peale valada keedetud vesi. Nelja minuti tõmbamise järel on ekstrakt valmis. Teed tuleks juua vajadusel üks klaas korraga.

Hingamis- ja lõõgastumisharjutused – viivad kehalise lõõgastumiseni ning vabastavad ka hingelis-vaimsetest pingetest. Lõõgastumisele kaasaaitav hingamine peab olema sügav ja ühtlane. Oluline on maksimaalne sisse- (läbi nina) ja väljahingamine (läbi suu) ning teha enne järgmist sissehingamist lühike hingamispaus.

Aroomiteraapia – aroomimassaaž, vannid ja saun, mähised, kompressid, lõhnalambi kasutamine jne aitavad alati enesetunnet parandada. Jooge sinna kõrvale ka tassike kuivatatud roosiõitest teed.

Soovitan kasutada:

küpressiõli – on rahustava toimega, pingeid ja närvilisust vähendav;

“neroli” (pomerantsipuu õied) – leevendab tõhusalt stressi ja masendust, loob enne uinumist hea enesetunde ja aitab unetuse vastu, kuid mõjub rahustavalt ka seedimisele ning aitab kõhuvalu vastu;

piparmündiõli – väikestes doosides on virgutava ja jahendava toimega, suuremates annustes aga rahustav ja soojendav;

“roosipuu” – leevendab ja rahustab ning on ka kesknärvisüsteemi talitlust tasakaalustav, aitab unetuse vastu;

Magamishügieen – eelnevalt tuleb hoolitseda selle eest, et magades ei häiriks miski, et tuba oleks tuulutatud, keha oleks pestud/hoolitsetud, et magamisriided oleksid mugavad ja viimasest söömisest möödas paar-kolm tundi.

Uinumisrituaal – see on igaõhtuste rahustavate tegevuste teadlik ja harjumuspärane kordamine, eesmärgiga luua uinumiseks rahulik psühhokliima: näiteks meeldiva muusika saatel rahustava õhtutee joomine, pereliikmetega positiivsete elamuste jagamine, head-ööd-musi andmine, õhtupalve lugemine jne.

Massaaž – kõige loomulikum ja võimsam abivahend keha lõõgastamiseks, mis suurendab vastupidavust, jõudu, vitaalsust ja sisemist tugevust, annab enesekontrolli, tugeva tahtejõu ja taluvuse. Massaaž aitab suurepäraselt peavalu, lihasvalu, hirmu, kartuse, apaatsuse, nõrkuse, ärrituvuse, ebakindluse ja agressiivsuse korral ja on väga tõhus arstimeid mittekasutav meetod une toomiseks. Massaaži toimel paraneb verevarustus, kaovad unetus ja muremõtted, väheneb lihaspinge ning mis peamine – väheneb stress ja tugevneb närvisüsteem ning tekib heaolutunne.

Saun – avaldab inimesele psüühilist mõju, tasakaalustab kõrgemat närvitegevust, lõdvestab närvipinget, tekitab soodsaid emotsioone. Saunas kaovad (kas või ajutiseltki) rõhutud meeleolu, mured ja raskused. Kõik see koos kehalise heaolutundega on aluseks positiivse värvinguga emotsioonide kujunemisele.

Positiivne mõtlemine – me ei saa mõjutada seda, kuidas meie elu kulgeb, küll aga seda, kuidas me oma tundeid ja käitumisviise juhime, ja seda, kas meie elu vormivad ülekaalukalt negatiivsed või positiivsed mõjud.

Eluterve suhtumise kujundamine ja vaimse heaolu hoidmine on samamoodi eluaegne protsess nagu tervisliku toitumise järgimine – ja nad on omavahel tihedas seoses.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 102 korda, sh täna 1)