Na, tervidust teitele! (1)

Na, tervidust teitele!

 

Ma ole sii nüid tüki aega poliitiga peele ee raidand ning vehe ütlemist ka saand.

A senne praamiinna töstmise koha peeld, mes esimese augustiga mede autuvirmadel jälad alt ee löövad ning kauba poodis kalliks tegevad oo mool ettepaneg – jätku autud rahule ning tehku iidlasele ning saarlasele mandrimeestega vahe peele, sest mei jo elame sii, meitel peeks egatsugune seeduse poold antud öigus olema, et kodu vanamori kaissu peeseda.

A preet seda äi ole. Ma reegi soole senne kohta iiu nalja, mes väga nali äi olegid, oo töösti sündind lugu. Ma p`tea, aidab see mandrimeeste kohte ka uusi otsusid tehje.

Vaada, siiss kui vanaste obusega üle jee köidi, jühtus sedamodi, et regi leks jeeauku. Neh-ja senne peel oli egatsugu inimesi. Kisa oli vali ja keik saadi ee peesta, ainuld ühe mihe koha peeld teekis vehene kahtlus. Üks siiss küsis, et miks sa senne jee auku tagas lasid? Ning vastus oli kiire – äi olnd oma. Sedamodi peekskid tegema, et mei saame üle mere, a nöuke tegelane, kis saare peele tahab ainuld sittama tulla, nöuke meite kadagade vahele sisse söidu viisad äi saa.

A teedsa, see pole tehtis – mei saame sii saare peel ikka akkama. Sest, vaada – mool oo nöuke kuur tehet, kus sein pole laudadega mette tuuplokk löödud, a sedas, et tuul saab ka vaheld lebi köia.

Kolm aastad oo olnd üks väga uvidav asi: mustreestas oo ega aasta kuuri pesa teind ja ega aasta erineva koha peele. Tänavaasta, kui ma kevade ukse lahti tegi, siiss ta nägi mind ning oli kohe surnd, ainuld egavene suur vihmauss vingerdas noka vahel.

Äi, äga ta pole siiss päriseld mette surnd olnd, a taal äi jeend muud üle, kui sedamodi näite, sest kis teeb, mes elukas ma ole. Natust aega seisime mölemad vagavaste – ta seisis puupinu peel, ma ukse vahel. Siiss ma mötlesi ennast ka surnuks, panin ukse tasakesti kinni ning korjasi oma laiba kuuri juurest ee. Iljem ma toimedasi muidud kuuris edasi ning ta arjus sennega ee.

Siiss ühekorra, sennest oli mütu aega jüba möödas, ma leksi jälle kuuri ja mes ma nee – üks pisine pall oo jüst laudade vaheld välje menemas. Mool jäi nöuke tunne, et ta akas ka kohe surnud mängima, sest mette üks liigudus ta äi teind. Ma aesi püu ede, et kuntrollida, oskab ta ikke lennata, teedsa – leks nat vurr! Sedas olidkid pojad keik suureks saand ning pesa tühaks teind. A ma usu, et tuleva kevade oo kiskid asjamees jälle platsis.

Ning teina uvidav asi oli see, et kui ma akkasi kuuris üleveld oma laudast vehe ümber sättima, siisss jähid moole sörmte vahele vanad rull uisud, mes kunagi sai poisile ostet ning mo vanamori süidistuste järgi pidid ammu ee visat olema. Ma vaidlesi küll vasta, a vakti äi olnd ning vanamor vöttis omale öiguse. A nüid oli mool öigus, sest alles olid.

Ma vetsi nee maha, et sodist vehe puhtaks tehje ja mes ma avasdasi – ühel uisusaapal oli keel mütmest kohast peeld ee närit ning kui ma prilli lisemale pani, siiss ma nägi, et senna oli ka kiskid pesa teind. Ning see äi saand muu olla kut orav, sennepärast, et pähklikoored olid kanna sees kinasti unnigus.

Vaada, see pole änam kuur, see oo loomaaed! Ning tuleva aasta jäuks oo mool äriidee olemas. Ma pane lehte kuuluduse, et kis tahab nähje, tulgu vaatme. Vanamorile pane piledirulli köhu peele, ta akab raha vetma, sest nee asjad oo meite peres ikka sedas köind. Ja ma vei külastajadele loomte ning lindude ingeelust reekida, senne koha peeld mool kinni äi veta.

Ühele Kärde mihele pea ma seda sama soovidama. Sest, vaada – ta oo jahimees ning taal oo taksikoer ning mes siiss jühtus. Orav oli ta maja juures männipuu oksa peel ning nosis seel. Koer leks muidud vaatma ning kukkus aukuda löhkuma. Oraval pole see jälle meele järgi olnd ning ta vöttis käde ning akas koera käbidega viskama.

Peremees oli siiss arvand, et ta oo muidu kogus aeg rehvormimeeste poold eeledand, a nüid kui orav ta koera sedamodi loobib, peeb ta järgmiste valimiste aegu ühna tösiseld mötlema, kinnele oma eel anda.

Neh, olga ning!

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 7 korda, sh täna 1)