Põnev kiikingu võistlus Suure Tõllu puhkekülas

Põnev kiikingu võistlus Suure Tõllu puhkekülas

 

Nädalavahetusel toimusid Suure Tõllu puhkekülas Saaremaa lahtised karikavõistlused kiikingus. Tegu on küll üsnagi uudse, ent saarlastele mitte tundmatu spordialaga.

Kiiking on spordiala, kus inimene, sundides oma tahet ja näidates oma lihaste vägevust, paneb pendli, st kiige järjest suureneva amplituudiga võnkuma, kuni see teeb ringi ümber võlli. Mida pikemate aistega on kiik, seda rohkem nõuab sooritus sportlaselt jõudu ja energiat. Mida tugevam on sportlane, seda kõrgemale suudab ta end maapinnast rebida ja seda pikem on trajektoor, mille kiik läbib, trotsides gravitatsioonijõudu.

Sportlase pingutust on põnev pealt vaadata ja sellele kaasa elada. Selle informatsiooni annab spordiala kohta Eesti kiikingu liidu koduleht, ning seda põnevat ala ise jälgides võib kahtlemata tõdeda, et palju huvitavat peaks võistluselt leidma ka alaga esmakordselt kokkupuutuv uudishimulik. Isiklikust kogemusest võin öelda, et üritusel veedetud tunnid läksid igati asja ette.

Võistluse õnnestumisele aitas kaasa nii päikesepaisteline suveilm kui ka osalejate rohkus. Oli ju võistlejaid lisaks saarlastele veel näiteks Viljandist ning Tallinnastki. Samuti oli kiikujate seas nii 39-aastaseid mehi kui ka 16-aastane poiss, kes ei jõu ega tehnika poolest vanematele meestele sugugi alla ei jäänud.

Puhkeküla murule oli püstitatud kolm erinevas suuruses kiike, millel võistluse arenedes aisade pikkust muudkui suurendati, et seeläbi osavaim ning tugevaim kiikuja välja selgitada. Kuigi maailmarekordit seekord ei sündinud, jõuti siiski suurte kõrgusteni. Praeguse maailmarekordi omanik Andrus Aasamäe võidukatsel oli aisade pikkus 6,87 meetrit ning see tulemus talle ka võidu kindlustas.

Võistlustel viibis ka selle omapärase spordiala rajaja ning esimese kiige ehitaja Ado Kosk, kes nii korraldamisel kaasa aitas kui ka kiikujaid juhendas. Kelle nõu siis kuulda võtta, kui mitte maailma esimese kiikingumehe! Kosk rääkis, et idee taoline kiik luua sai ta just üle võlli minevatest külakiikedest, millest siis ise pikemate aisadega ning kõrgema kiige arendas. Esimene metallist kiik valmis 1996. aastal ning siis sai ka idee patenteeritud ja Eestis uuele spordialale alus pandud.

Osalejate seas oli ka Saaremaa rekordiomanik Jürgen Haamer, kelle tee kiikinguni sai samuti alguse külakiigel kiikumisest, mis kogemata üle võlli läks. Kuigi tegu on usina kiikujaga, rääkis mees, et spetsiaalset kiikingutrenni kui sellist ta ei harrasta. „Pigem on tegu üldfüüsilise trenniga, mis aitab hoida nii head vormi kui ka lihaseid treenida. Sul peab ikka jõudu olema, et end nii-öelda inertsist välja tõmmata. Käed ja jalad peavad tugevad olema, et ennast üles vinnata,” rääkis kiikuja.

Kuigi kiiking on noor ala, ei saa huviliste puuduse üle kurta. Spordiala areneb ning sellega koos ka tema harrastajad. Võime loota, et peagi kuuleme ka uuest kiikingu maailmarekordist ning eestlase nimest Guinnessi rekordite raamatus.

Riin Aljas

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 43 korda, sh täna 1)